EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.2.2026

COM(2026) 74 final

2026/0045(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustus- või edasikindlustusandjate, investeerimisühingute, varahaldusettevõtjate ja alternatiivse investeerimisfondi valitsejate täiendavat järelevalvet (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikele loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikele parema võimaluse neile antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2.1. aprillil 1987. aastal otsustas 1 komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3.Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992 2 , rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud seadusandlikku menetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4.Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ 3 . Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid 4 ; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised kohendused.

5.Kodifitseerimise ettepanek on koostatud direktiivi 2002/87/EÜ ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel kõikides ametlikes keeltes, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud direktiivi IV lisas.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

2026/0045 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, ⌦ kindlustus- või edasikindlustusandjate, ⌫ investeerimisühingute, ⌦ varahaldusettevõtjate ja alternatiivse investeerimisfondi valitsejate ⌫ täiendavat järelevalvet (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa ⌦ Liidu toimimise lepingut ⌫, eriti selle artikli ⌦ 53 ⌫ lõiget ⌦ 1 ⌫,

võttes arvesse ⌦ Euroopa ⌫ Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 5 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

🡻 

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ 6 on korduvalt oluliselt muudetud 7 . Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

(2)Tõhususe tagamiseks tuleks finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, ⌦ kindlustus- või edasikindlustusandjate ⌫, investeerimisühingute, ⌦ varahaldusettevõtjate ja alternatiivse investeerimisfondi valitsejate (reguleeritud üksused) ⌫ täiendavat järelevalvet kohaldada kõigi selliste konglomeraatide suhtes, mida olenemata nende ülesehitusest iseloomustab teatava künnise saavutamisega kaasnev märkimisväärne valdkonnaülene finantstegevus. Täiendav järelevalve peaks hõlmama kõiki valdkondade finantsalastes õigusaktides määratletud finantstegevusi ning täiendava järelevalve ⌦ kohaldamisala ⌫ peaks hõlmama kõiki peamiselt selliste tegevustega tegelevaid üksuseid.

🡻 2011/89/EL põhjendus 1 (kohandatud)

(3)Direktiiviga 2002/87/EÜ ⌦ anti ⌫ pädevatele asutustele finantssektoris täiendavad volitused ja vahendid mitmest reguleeritud üksusest, mis tegutsevad finantsturu eri sektorites, koosnevate kontsernide järelevalveks. Niisuguseid kontserne (finantskonglomeraate) ohustavad riskid (kontserniriskid), mis hõlmavad levikuriske (riskide levimine kontserni ühest osast teise), riskide kontsentreerumist (sama tüüpi risk materialiseerub kontserni eri osades samal ajal), mitme eri juriidilise isiku juhtimise keerukust, võimalikku huvide konflikti ning küsimust, kuidas jaotada seaduses ette nähtud kapital selliste reguleeritud üksuste vahel, mis on finantskonglomeraadi osad, et vältida kapitali mitmekordset kasutamist. Finantskonglomeraatide suhtes tuleks seega kohaldada täiendavat järelevalvet lisaks üksiku üksuse, konsolideeritud või kontserni järelevalvele, ilma et see oleks dubleeriv või mõjutaks kontserni ning seda olenemata kontserni õiguslikust struktuurist.

🡻 2011/89/EL põhjendus 3 (kohandatud)

(4)On vaja, et finantskonglomeraadid määratakse kogu liidus kindlaks vastavalt neid ohustavate kontserniriskide ulatusele, tuginedes ühistele suunistele, mille annavad välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 8 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 9 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 10 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve) kooskõlas ⌦ vastavalt ⌫ määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 56 Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee („ühiskomitee”) kaudu. Samuti on oluline, et täiendava järelevalve kohaldamisalast väljaarvamisele esitatavaid nõudeid kohaldatakse riskipõhiselt vastavalt kõnealustele suunistele. See on eriti oluline suuremate rahvusvaheliselt tegutsevate finantskonglomeraatide puhul.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

(5)Kui otsustatakse, et teatavat üksust ei hõlmata täiendava järelevalve ⌦ kohaldamisalasse ⌫, tuleks muu hulgas meeles pidada, kas selline üksus on valdkondade eeskirjade alusel hõlmatud järelevalvega kontserni tasandil.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

(6)Pädevatel asutustel peaks olema võimalik kontserni tasandil hinnata finantskonglomeraati kuuluvate ⌦ reguleeritud üksuste ⌫ finantsolukorda, eelkõige seoses maksejõulisuse (sealhulgas omavahenditesse kuuluvate finantsinstrumentide mitmekordse finantsvõimenduse kasutamise vältimine), riskikontsentratsiooni ja kontsernisiseste tehingutega.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

(7)Finantskonglomeraate juhitakse sageli majandustegevuse valdkonnas, mis ei lange täielikult kokku konglomeraadi õigusstruktuuriga.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 9

(8)Kõigil finantskonglomeraatidel, mille suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, peaks olema asjaomaste pädevate asutuste hulgast nimetatud koordinaator.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 10

(9)Koordinaatori ülesanded ei tohiks mõjutada valdkondade eeskirjadega pädevate asutuste jaoks ettenähtud ülesandeid ega kohustusi.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 11 (kohandatud)

(10)Asjaomastel pädevatel asutustel ja eelkõige koordinaatoril peaksid olema vahendid, mille abil saada finantskonglomeraati kuuluvatelt ⌦ reguleeritud ⌫ üksustelt või muudelt pädevatelt asutustelt täiendava järelevalve teostamiseks vajalikku teavet.

🡻 2011/89/EL põhjendus 4 (kohandatud)

(11)Kontserniriskide ulatuslik ning piisav jälgimine suurtes ja keerukates rahvusvaheliselt tegutsevates finantskonglomeraatides ning niisuguste kontsernide kontserniülese kapitalipoliitika järelevalve on võimalik ainult siis, kui pädevad asutused koguvad järelevalve raames teavet ning kavandavad järelevalvemeetmeid ulatuses, mis ületab nende riigisiseseid volitusi. Seepärast on vaja, et pädevad asutused koordineeriksid rahvusvaheliselt tegutsevate finantskonglomeraatide täiendavat järelevalvet nende pädevate asutuste vahel, keda peetakse finantskonglomeraadi täiendava järelevalve puhul kõige olulisemaks. Finantskonglomeraatide asjaomaste pädevate asutuste kolleegium peaks toimima vastavalt ⌦ käesoleva ⌫ direktiivi täiendavale laadile ning sellisena ei tohiks see dubleerida ega asendada, vaid peaks pigem lisama väärtust nende finantskonglomeraatide panganduse ja kindlustuse allkontsernide olemasolevate kolleegiumide tegevusele. Finantskonglomeraadi kolleegium tuleks luua üksnes siis, kui ei ole loodud panganduse ega kindlustuse valdkondlikku kolleegiumi.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

(12)⌦ On vaja ⌫ ⌦ reguleeritud üksuste ⌫ järelevalve eest vastutavate asutuste vahelist koostööd, mis hõlmaks samasse finantskonglomeraati kuuluvate üksuste järelevalvega seotud asutuste vahelise ad hoc koostöökorra väljatöötamist.

🡻 2011/89/EL põhjendus 5 (kohandatud)

(13)Asjakohase regulatiivse järelevalve tagamiseks on vajalik, et Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve (ühiselt „Euroopa järelevalveasutused”) ja ühiskomitee teostaksid vajaduse korral järelevalvet piiriüleselt tegutsevate pankade, ⌦ kindlustus- või edasikindlustusandjate ⌫ ja finantskonglomeraatide õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri üle, hõlmates kõik reguleeritud üksused, reguleerimata tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, ning et sellekohane teave oleks kättesaadav.

🡻 2011/89/EL põhjendus 6

(14)Et tagada finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste tulemuslik täiendav järelevalve – eriti juhul, kui selle mõne tütarettevõttja peakontor asub kolmandas riigis –, peaksid ettevõtjad, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, hõlmama kõiki ettevõtjaid, eeskätt krediidiasutusi, mille registrijärgne asukoht on kolmandas riigis ja millel oleks vaja tegevusluba, kui selle registrijärgne asukoht oleks liidus.

🡻 2011/89/EL põhjendus 7 (kohandatud)

(15)Suurte, keerukate ja rahvusvaheliselt tegutsevate finantskonglomeraatide täiendav järelevalve vajab liidu tasemel koordineerimist, et aidata finantsteenuste siseturul luua stabiilsust. Seetõttu on pädevatel asutustel tarvis kokku leppida, millist järelevalve käsitlust tuleks selliste finantskonglomeraatide puhul kohaldada. Kujundamaks ühist käsitlust, peaksid Euroopa järelevalveasutused vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 56 andma ühiskomitee kaudu välja järelevalve puhul rakendatava ühise lähenemisviisi ühised suunised, et tagada sellega pangandust, kindlustust, väärtpabereid ja finantskonglomeraate käsitlevates direktiivides järelevalvevahendite ja -volituste ulatuslik ja ettenägelik raamistik. Suunised, mis ⌦ käesoleva ⌫ direktiivi kohaselt välja antakse, peaksid kajastama sellekohase järelevalve täiendavat laadi ning täiendama valdkondlikku järelevalvet, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ 11 , 2011/61/EL 12 , 2013/36/EL 13  ja 2014/65/EL 14 .

🡻 2011/89/EL põhjendus 8 (kohandatud)

(16)On tõeliselt vajalik jälgida ja kontrollida võimalikke kontserniriske, mis finantskonglomeraatidel tekivad teistes äriühingutes osalemise tulemusel. Selliste juhtumite jaoks, kus ⌦ käesoleva ⌫ direktiiviga ette nähtud konkreetsed järelevalvevolitused on ebapiisavad, tuleks järelevalveasutustel välja töötada alternatiivsed meetodid, et käsitleda asjaomaseid riske ja võtta neid vajalikul määral arvesse, eelistatavalt võiksid seda tööd teha Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee kaudu. Kui osalus on ainus finantskonglomeraadi kindlaksmääramise element, tuleks järelevalveasutustel lubada hinnata, kas kontsern puutub kokku kontserniriskidega, ning loobuda täiendava järelevalve nõudest, kui see on asjakohane.

🡻 2011/89/EL põhjendus 11 (kohandatud)

(17)Kui finantskonglomeraadi panganduse ja kindlustuse alarühmades peaks stressiteste korraldama regulaarselt, on finantskonglomeraadi kui terviku puhul stressitestide vajalikkus, parameetrid ja ajastus ⌦ käesoleva ⌫ direktiivi kohaselt nimetatava koordinaatori otsustada. Euroopa järelevalveasutuste poolt mõnes sektoris tehtavate kogu liitu hõlmavate stressitestide puhul peaks ühiskomitee ülesandeks olema tagada, et niisugused testid toimuksid kõikides sektorites sidusalt. Seepärast peaksid Euroopa järelevalveasutused töötama ühiskomitee kaudu välja täiendavad parameetrid kogu liitu hõlmavate stressitestide jaoks, hõlmates spetsiifilisi kontserniriske, mis finantskonglomeraate tavaliselt ohustavad, ning avaldama nende testide tulemused, kui see on valdkonna õigusaktidega lubatud. Arvesse tuleks võtta varasemate kogu liitu hõlmavate stressitestide kogemusi. Näiteks tuleks stressitestides arvesse võtta finantskonglomeraatide likviidsuse ja maksevõime riski.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 13 (kohandatud)

(18)⌦ Reguleeritud üksused ⌫, mille peakontor asub ⌦ liidus ⌫, võivad kuuluda finantskonglomeraati, mille peakontor asub väljaspool ⌦ liitu ⌫. Kõnealuste reguleeritud üksuste suhtes tuleks samuti kohaldada samaväärset ja asjakohast täiendavat järelevalvekorda, mille eesmärgid ja tulemused sarnanevad käesoleva direktiivi sätete eesmärkide ja tulemustega. Seepärast on äärmiselt olulised nii eeskirjade läbipaistvus kui ka teabevahetus kolmandate riikidega kõigi asjaomaste tingimuste üle.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 14

(19)Samaväärse ja asjakohase täiendava järelevalvekorra olemasolu võib eeldada üksnes siis, kui kolmandate riikide järelevalveasutused on nõus tegema asjaomaste pädevate asutustega koostööd finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendava järelevalve teostamise vahendite ja eesmärkide osas.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 15

(20)Käesoleva direktiiviga ei nõuta, et pädevad asutused peaksid avaldama finantskonglomeraatide komiteele teavet, mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi või muude valdkondade direktiivide alusel konfidentsiaalsuskohustust.

🡻 2011/89/EL põhjendus 15 (kohandatud)

(21)Selleks et parandada finantskonglomeraati kuuluvate finantsüksuste täiendavat järelevalvet, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte ⌦ käesoleva ⌫ direktiivi tehniliseks kohandamiseks ⌦ selle ⌫ mõistete, terminoloogia ühtlustamise ja arvutusmeetodite osas. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ⌦ ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega 15  Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad ⌫ Euroopa ⌦ Parlament ⌫ ja nõukogu ⌦ kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist ⌫.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

(22)⌦ Kuna käesoleva direktiivi ⌫ eesmärki, milleks on finantskonglomeraati kuuluvate ⌦ reguleeritud üksuste ⌫ täiendavat järelevalvet käsitlevate ⌦ õigusnormide ⌫ kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ⌦ küll aga saab seda ⌫ meetme ulatuse ja ⌦ toime ⌫ tõttu ⌦ paremini ⌫ saavutada ⌦ liidu ⌫ tasandil, võib ⌦ liit ⌫ võtta meetmeid ⌦ kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ⌫ artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ⌦ põhimõttega ⌫. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks ⌦ vajalikust kaugemale ⌫. Käesolevas direktiivis määratletakse miinimumstandardid ja seega võivad liikmesriigid sätestada rangemad eeskirjad.

🡻 2002/87/EÜ põhjendus 17

(23)Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

🡻 

(24)Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

⌦ KOHALDAMISALA ⌫ JA MÕISTED

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 1 (kohandatud)

Artikkel 1

⌦ Kohaldamisala ⌫

Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad selliste reguleeritud üksuste täiendavaks järelevalveks, mis on saanud tegevusloa vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 5, direktiivi 2013/36/EL artiklile 8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ 16 artiklile 5, direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 14 või direktiivi 2011/61/EL artiklitele 6–11, ning mis kuuluvad finantskonglomeraati.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„krediidiasutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 17  artikli 4 lõike 1 punktis 1 ⌦ määratletud ⌫ krediidiasutus;

2)„kindlustusandja” –direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktides 1, 2 või 3 ⌦ määratletud ⌫ kindlustusandja;

3)„investeerimisühing” –direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 ⌦ määratletud ⌫ investeerimisühing, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 25 ⌦ määratletud kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühing ⌫ või ettevõtja, kelle registrijärgne asukoht on kolmandas riigis ning kellel oleks vaja direktiivi 2014/65/EL kohast tegevusluba, kui ta registrijärgne asukoht oleks liidus;

4)„reguleeritud üksus” – krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing, varahaldusettevõtja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

5)„varahaldusettevõtja” –direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b ⌦ määratletud ⌫ fondivalitseja või ettevõtja, kelle registrijärgne asukoht on kolmandas riigis ning kellel oleks vaja nimetatud direktiivi kohast tegevusluba, kui ta registrijärgne asukoht oleks liidus;

6)„alternatiivse investeerimisfondi valitseja” –direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktides b, l ja ab ⌦ määratletud ⌫ alternatiivse investeerimisfondi valitseja või ettevõtja, kelle registrijärgne asukoht on kolmandas riigis ning kellel oleks vaja nimetatud direktiivi kohast tegevusluba, kui ta registrijärgne asukoht oleks liidus;

7)„edasikindlustusandja” –direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktides 4, 5 või 6 ⌦ määratletud ⌫ edasikindlustusandja või direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 26 ⌦ määratletud ⌫ eriotstarbeline varakogum;

🡻 2019/2034 artikkel 59

8)„valdkondade eeskirjad” – liidu õigusaktid, milles käsitletakse reguleeritud üksuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, eelkõige määrus (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033 18 , direktiivid 2009/138/EÜ, 2013/36/EL ja 2014/65/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034 19 ;

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 1 (kohandatud)

9)„finantssektor” – ühest või mitmest järgmisest üksusest koosnev sektor:

a)krediidiasutus, finantseerimisasutus või krediidiasutuse abiettevõtja, ⌦ nagu on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 ⌫ artikli 4 punkti 1 alapunktides 1, 26 või 18 (ühiselt „pangandussektor”);

b)kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja, ⌦ nagu on määratletud vastavalt ⌫ direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktides 1, 2, 4 või 5 või artikli 212 lõike 1 punktis f ( ühiselt „kindlustussektor”);

c)investeerimisühing, ⌦ nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 ⌫ artikli 4 lõike 1 punktis 2 (ühiselt „investeerimisteenuste sektor”);

10)„emaettevõtja” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 20  artikli 2 punktis 9 ⌦ määratletud ⌫ emaettevõtja või iga ettevõtja, kellel on pädevate asutuste arvates valitsev mõju mõne teise ettevõtja üle;

11)„tütarettevõtja” –direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 10 ⌦ määratletud ⌫ tütarettevõtja või iga ettevõtja, kelle üle emaettevõtjal on pädevate asutuste arvates valitsev mõju, või niisuguste tütarettevõtjate kõik tütarettevõtjad;

12)„osalus” – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 2 ⌦ määratletud ⌫ märkimisväärne osalus või äriühingus vähemalt 20 % hääleõiguse või kapitali otsene või kaudne omamine;

13)„kontsern” –ettevõtjate rühm, mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest ja üksustest, milles emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on osalus, või ettevõtjad, mis on üksteisega seotud, nagu on ⌦ osutatud ⌫ direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõikes 7, ning kõik nende allkontsernid;

14)„kontroll” – direktiivi 2013/34/EL artiklis 22 ⌦ osutatud ⌫ suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või samalaadne suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

15)„märkimisväärne seos” – olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud kontrolli või osaluse tõttu, või olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on sama isikuga kontrollisuhte tõttu alaliselt seotud;

16)„finantskonglomeraat” – kontsern või allkontsern, mille eesotsas on reguleeritud üksus või milles vähemalt üks kontserni või allkontserni tütarettevõtjatest on reguleeritud üksus, ning mis vastab järgmistele tingimustele:

a)kui kontserni või allkontserni eesotsas on reguleeritud üksus,

i)on see üksus finantssektori üksuse emaettevõtja, finantssektori üksuses osalust omav üksus või üksus, mis on finantssektori üksusega seotud, nagu on ⌦ osutatud ⌫ direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõikes 7,

ii)tegutseb vähemalt üks kontserni või allkontserni kuuluv üksus kindlustussektoris ja vähemalt üks pangandus- või investeerimisteenuste sektoris,

iii)on kontserni või allkontserni kuuluvate ja kindlustussektoris tegutsevate üksuste ning pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud või koondatud toimingud märkimisväärsed, ⌦ nagu on osutatud ⌫ käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 2 või 3,

b)kui kontserni või allkontserni eesotsas ei ole reguleeritud üksus,

i)toimub kontserni või allkontserni tegevus peamiselt artikli 3 lõikes 1 ⌦ osutatud ⌫ finantssektoris,

ii)tegutseb vähemalt üks kontserni või allkontserni kuuluv üksus kindlustussektoris ja vähemalt üks pangandus- või investeerimisteenuste sektoris,

iii)kontserni või allkontserni kuuluvate ja kindlustussektoris tegutsevate üksuste ning pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud või koondatud toimingud on märkimisväärsed, ⌦ nagu on osutatud ⌫ artikli 3 lõikes 2 või 3;

17)„segafinantsvaldusettevõtja” – emaettevõtja, välja arvatud reguleeritud üksus, mis moodustab koos oma tütarettevõtjatega, millest vähemalt üks on liidus asuva registrijärgse asukohaga reguleeritud üksus, ja muude üksustega finantskonglomeraadi;

18)„pädevad asutused” – liikmesriikide siseriiklikud asutused, kellele on õigus- või haldusnormidega antud volitused teostada järelevalvet ⌦ reguleeritud üksuste ⌫ üle kas individuaalselt või kontserni tasandil;

19)„asjaomased pädevad asutused” –

a) pädevad asutused, mis vastutavad sektoris kontserni tasandil järelevalve eest, mida teostatakse finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste ning eelkõige sektori lõpliku emaettevõtja üle;

b)artikli 12 kohaselt määratud koordinaator, kui see erineb punktis a osutatud asutustest;

c)vajaduse korral muud pädevad asutused punktides a ja b osutatud asutuste arvamusel;

20)„kontsernisisesed tehingud” – kõik tehingud, mille puhul finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksused sõltuvad oma kohustuste täitmisel otseselt või kaudselt teistest samasse kontserni kuuluvatest ettevõtjatest või mõnest muust füüsilisest või juriidilisest isikust, kellel on kõnealusesse kontserni kuuluvate ettevõtjatega märkimisväärne seos, olenemata sellest, kas need kohustused on lepingulised või lepinguvälised ja kas nende eest on lubatud tasu või mitte;

21)„riskikontsentratsioon” – kõik riskipositsioonid, millega kaasnev võimalik kahju on piisavalt suur, et ohustada finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste maksevõimelisust või üldist finantsseisundit, ükskõik, kas neid on põhjustanud vastaspoole krediidirisk, investeerimisrisk, kindlustusrisk, tururisk, muud riskid või nende riskide kombinatsioon või vastastikune mõju.

Kuni reguleerivate tehniliste standardite jõustumiseni, mis on vastu võetud vastavalt artikli 26 lõike 1 punktile b, võetakse punkti 19 punktis c osutatud arvamuses eelkõige arvesse finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste turuosa teistes liikmesriikides, eriti kui see on suurem kui 5 %, ja teistes liikmesriikides tegutsevate reguleeritud üksuste olulisust finantskonglomeraadis.

🡻 2002/87/EÜ

Artikkel 3

Finantskonglomeraadi määratlemise künnised

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 2 alapunkt a (kohandatud)

1.    Sedastamaks, et kontserni tegevus toimub peamiselt artikli 2 esimese lõigu punkti 16 alapunkti b alapunktis i ⌦ osutatud ⌫ finantssektoris, ⌦ peab ⌫ kontserni reguleeritud ja reguleerimata finantssektori üksuste bilansimaht moodustama rohkem kui 40 % kogu kontserni bilansimahust.

2.    Selleks, et toiminguid eri finantssektorites võiks lugeda märkimisväärseks ⌦ , nagu on osutatud ⌫ artikli 2 esimese lõigu punkti 16 alapunkti a alapunktis iii või punkti 16 alapunkti b alapunktis iii, ei ⌦ tohi ⌫ iga finantssektori puhul kõnealuse finantssektori bilansimahu suhtarv võrreldes kontserni kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahuga ning sama finantssektori maksejõulisuse nõuete suhtarv võrreldes kontserni kuuluvate finantssektori üksuste kõigi maksejõulisuse nõuetega olla suuremad kui 10 %.

Käesoleva direktiivi rakendamisel on finantskonglomeraadi väikseim finantssektor see sektor, mille keskmine väärtus on kõige väiksem, ning finantskonglomeraadi kõige olulisem finantssektor on see, mille keskmine on suurim. Keskmise arvutamisel ning väikseima ja olulisima finantssektori kindlakstegemisel käsitletakse pangandussektorit ja investeerimisteenuste sektorit koos.

Varahaldusettevõtjad lisatakse sektorile, millesse nad kontsernisiseselt kuuluvad. Kui nad ei kuulu kontsernisiseselt ainult ühte sektorisse, lisatakse nad väikseimale finantssektorile.

Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad lisatakse sektorile, millesse nad kontsernisiseselt kuuluvad. Kui nad ei kuulu kontsernisiseselt ainult ühte sektorisse, lisatakse nad väikseimale finantssektorile.

3.    Eeldatakse, et valdkonnaülesed toimingud on samuti märkimisväärsed, ⌦ nagu on osutatud ⌫ artikli 2 esimese lõigu punkti 16 alapunkti a alapunktis iii või punkti 16 alapunkti b alapunktis iii, kui kontserni väikseima finantssektori bilansimaht on suurem kui 6 miljardit eurot.

Kui kontserni puhul ei ole lõikes 2 osutatud künnis saavutatud, võivad asjaomased pädevad asutused ühisel kokkuleppel otsustada, et kontserni ei käsitata finantskonglomeraadina. Nad võivad ka otsustada, et artiklite 7, 8 ja 9 sätteid ei kohaldata, kui nad leiavad, et kontserni kaasamine käesoleva direktiivi ⌦ kohaldamisalasse ⌫ või selliste sätete kohaldamine ei ole vajalik või et see oleks täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast ebasobiv või eksitav.

Käesoleva lõike kohastest otsustest teatatakse teistele pädevatele asutustele ja pädevad asutused avalikustavad need, välja arvatud erandjuhtudel.

4.    Kui kontsern saavutab lõikes 2 osutatud künnise, kuid väikseim sektor ei ületa 6 miljardit eurot, võivad asjaomased pädevad asutused ühisel kokkuleppel otsustada, et kontserni ei käsitata finantskonglomeraadina. Nad võivad ka otsustada, et artiklite 7, 8 ja 9 sätteid ei kohaldata, kui nad leiavad, et kontserni kaasamine käesoleva direktiivi ⌦ kohaldamisalasse ⌫ või selliste sätete kohaldamine ei ole vajalik või et see oleks täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast ebasobiv või eksitav.

Käesoleva lõike kohastest otsustest teatatakse teistele pädevatele asutustele ja pädevad asutused avalikustavad need, välja arvatud erandjuhtudel.

🡻 2002/87/EÜ

5.    Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel võivad asjaomased pädevad asutused ühisel kokkuleppel teha järgmist:

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 2 alapunkt b

a)jätta artikli 6 lõikes 5 osutatud juhtudel üksus suhtarvude arvutamisel kõrvale, välja arvatud juhul, kui üksus on liikmesriigist kolinud kolmandasse riiki ja on tõendeid, et üksuse asukohta muudeti järelevalve vältimiseks;

🡻 2002/87/EÜ

b)võtta arvesse vastavust lõigetes 1 ja 2 kavandatud künnistele kolmel järjestikusel aastal, et vältida järske režiimimuudatusi, ja jätta sellise vastavuse arvesse võtmata, kui kontserni struktuuris on toimunud märkimisväärseid muudatusi;

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 2 alapunkt b

c)jätta kõrvale üks osalus või mitu osalust väikseimas sektoris, kui sellised osalused on finantskonglomeraadi määratlemise otsustav element ja need osalused kokku on täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast väheolulised.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

Kui ⌦ kooskõlas lõigetega ⌫ 1, 2 ja 3 on määratletud finantskonglomeraat, tehakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsused kõnealuse finantskonglomeraadi koordinaatori ettepaneku põhjal.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 2 alapunkt c

6.    Lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks võivad asjaomased pädevad asutused erandjuhtudel ja ühisel nõusolekul asendada bilansimahul põhineva kriteeriumi ühe või mitme järgmise parameetriga või lisada neist ühe või mitu, kui nad leiavad, et need parameetrid on käesoleva direktiivi kohase täiendava järelevalve jaoks eriti olulised: tulude struktuur, bilansivälised toimingud, kogu valitsetav vara.

🡻 2002/87/EÜ

7.    Kui lõigete 1 ja 2 rakendamisel langevad neis lõigetes osutatud suhtarvud juba täiendava järelevalve objektiks olevate konglomeraatide puhul madalamale kui vastavalt 40 % ja 10 %, rakendatakse järskude režiimimuutuste välistamiseks järgmise kolme aasta jooksul madalamaid suhtarve, mis on vastavalt 35 % ja 8 %.

Kui juba täiendava järelevalve objektiks oleva konglomeraadi puhul langeb lõike 3 rakendamisel kontserni väikseima finantssektori bilansimaht alla 6 miljardi euro, kasutatakse järskude režiimimuutuste vältimiseks järgmise kolme aasta jooksul samal põhimõttel väiksemat näitajat suurusega 5 miljardit eurot.

Käesolevas lõikes osutatud ajavahemiku jooksul võib koordinaator muude asjaomaste pädevate asutuste nõusolekul otsustada, et lõpetatakse käesolevas lõikes osutatud madalamate suhtarvude või väiksemate summade kohaldamine.

8.    Käesolevas artiklis osutatud arvutused bilansi kohta tehakse kontserni üksuste koondbilansi kogumahu põhjal vastavalt nende raamatupidamise aastaaruannetele. Kõnealuse arvutuse jaoks võetakse ettevõtjaid, milles on osalus, arvesse lähtudes sellest summast nende bilansis, mis vastab kogu kontsernile kuuluvale proportsionaalsele osale. Kui olemas on konsolideeritud aastaaruanne, kasutatakse koondaruande asemel siiski seda.

Lõigetes 2 ja 3 osutatud maksejõulisuse nõuded arvutatakse vastavalt asjaomaste valdkondade eeskirjadele.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 2 alapunkt d (kohandatud)

9.    Määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ( „Euroopa Pangandusjärelevalve”), määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) („Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) ning määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ( „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) ( ühiselt „Euroopa järelevalveasutused”) töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee ( „ühiskomitee”) kaudu välja ühised suunised, mille eesmärk on lähendada järelevalvetavasid käesoleva artikli lõigete 2 - 6 kohaldamisel.

10.    Pädevad asutused hindavad täiendava järelevalve kohaldamisest loobumist igal aastal uuesti ning vaatavad läbi käesolevas artiklis sätestatud kvantitatiivsed näitajad ja finantskontsernide suhtes kohaldatavad riskipõhised hinnangud.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

Artikkel 4

Finantskonglomeraadi määratlemine

1.    Reguleeritud üksustele load andnud pädevad asutused määratlevad vastavalt artiklitele 2, 3 ja 5 kõik kontsernid, mis kuuluvad käesoleva direktiivi ⌦ kohaldamisalasse ⌫.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 3 alapunkt a

Selleks

a)teevad pädevad asutused, kes on andnud tegevusloa kontserni kuuluvatele reguleeritud üksustele, tihedat koostööd;

b)kui pädev asutus leiab, et kõnealuselt pädevalt asutuselt tegevusloa saanud reguleeritud üksus kuulub kontserni, mille puhul võib tegemist olla finantskonglomeraadiga, mida ei ole käesoleva direktiivi kohaselt veel kindlaks määratud, edastab see pädev asutus oma seisukoha teistele asjaomastele pädevatele asutustele ja ühiskomiteele.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkti 1 alapunkt a

2.    Artikli 12 kohaselt määratud koordinaator teatab kontserni eesotsas olevale emaettevõtjale või emaettevõtja puudumise korral reguleeritud üksusele, kelle bilansimaht on kontserni olulisimas finantssektoris kõige suurem, et kontsern on määratletud finantskonglomeraadina ning määratud on koordinaator.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 3 alapunkt b

Koordinaator teavitab ka pädevaid asutusi, kes on andnud tegevusloa kontserni kuuluvatele reguleeritud üksustele, segafinantsvaldusettevõtja peakontori asukohajärgse liikmesriigi pädevaid asutusi ning ühiskomiteed.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 3 alapunkt c

3.    Ühiskomitee avaldab oma veebisaidil artikli 2 esimese lõigu punkti 16 kohaselt kindlaks määratud finantskonglomeraatide loetelu ja ajakohastab seda. See teave tehakse hüperlingi kaudu kättesaadavaks Euroopa järelevalveasutuste veebisaitidel.

Iga artiklis 1 osutatud ja finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse nimi kantakse loetellu, mille ühiskomitee avaldab oma veebisaidil ja hoiab ajakohasena.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

II PEATÜKK

TÄIENDAV JÄRELEVALVE

1. JAGU

⌦ KOHALDAMISMISALA ⌫

Artikkel 5

Artiklis 1 osutatud reguleeritud üksuste täiendava järelevalve ⌦ kohaldamisala ⌫

1.    Ilma et see piiraks valdkondade eeskirjades sisalduvaid sätteid järelevalve kohta, näevad liikmesriigid ette artiklis 1 osutatud reguleeritud üksuste täiendava järelevalve käesolevas direktiivis ⌦ sätestatud ⌫ ulatuses ja viisil.

2.    Täiendavat järelevalvet rakendatakse järgmiste reguleeritud üksuste suhtes finantskonglomeraadi tasandil vastavalt artiklitele 6–21:

a)kõik reguleeritud üksused, mis on finantskonglomeraadi eesotsas;

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 4 alapunkt a

b)kõik reguleeritud üksused, mille emaettevõtja on liidus asuva peakontoriga segafinantsvaldusettevõtja;

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

c)kõik reguleeritud üksused, mis on teise finantssektori üksusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõikes 7 osutatud suhtega.

Kui finantskonglomeraat on sellise teise finantskonglomeraadi allkontsern, mis vastab esimeses lõigus sätestatud nõuetele, võivad liikmesriigid kohaldada artikleid 6- ⌦ 21 ⌫ – ainult sellisesse teise kontserni kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes ning kõiki käesolevas direktiivis olevaid viiteid terminitele „kontsern” ja „finantskonglomeraat” käsitatakse viidetena sellisele kontsernile.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 4 alapunkt b (kohandatud)

3.    Kui reguleeritud üksuse suhtes ei kohaldata täiendavat järelevalvet vastavalt lõikele 2 ja tema emaettevõtja on reguleeritud üksus või segafinantsvaldusettevõtja, mille peakontor asub kolmandas riigis, kohaldatakse tema suhtes täiendavat järelevalvet finantskonglomeraadi tasandil artiklis 22 ⌦ ette nähtud ⌫ ulatuses ja viisil.

🡻 2002/87/EÜ

4.    Kui isikul on osalus või kapitalisidemed ühes või mitmes reguleeritud üksuses või kui tal on sellistele üksustele märkimisväärne mõju ilma osalust või kapitalisidemeid omamata ja tegemist ei ole lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudega, otsustavad asjaomased pädevas asutused ühisel kokkuleppel ja kooskõlas siseriikliku õigusega, kas ja millises ulatuses teostatakse reguleeritud üksuste täiendavat järelevalvet selliselt, nagu nad moodustaksid finantskonglomeraadi.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 4 alapunkt c (kohandatud)

Sellise täiendava järelevalve kohaldamiseks peab vähemalt üks üksus olema artiklis 1 osutatud reguleeritud üksus ning täidetud peavad olema artikli 2 esimese lõigu punkti 16 alapunkti a alapunktis ii või punkti 16 alapunkti b alapunktis ii, ning artikli 2 esimese lõigu punkti 16 alapunkti a alapunktis iii või alapunkti b alapunktis iii ⌦ sätestatud ⌫ tingimused. Asjaomased pädevad asutused teevad oma otsuse, võttes arvesse käesolevas direktiivis sätestatud täiendava järelevalve eesmärke.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

Esimese lõigu kohaldamisel „ühistuliste kontsernide” suhtes ⌦ võtavad ⌫ pädevad asutused arvesse ⌦ kõnealuste ⌫ kontsernide avalikke finantskohustusi teiste finantsüksuste ees.

5.    Ilma et see piiraks artikli 17 sätete kohaldamist, ei tähenda täiendava järelevalve teostamine finantskonglomeraadi tasandil mingil moel, et pädevad asutused peaksid teostama individuaalset järelevalvet segafinantsvaldusettevõtjate, finantskonglomeraati kuuluvate kolmandate riikide reguleeritud üksuste või finantskonglomeraati kuuluvate reguleerimata üksuste üle.

2. JAGU

FINANTSSEISUND

Artikkel 6

Kapitali adekvaatsus

1.    Ilma et see piiraks valdkondade eeskirju, teostatakse finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste kapitali adekvaatsuse täiendavat järelevalvet kooskõlas käesoleva peatüki 3. jao artikli 9 lõigetega 2–5 ja I lisa sätetega.

2.    Liikmesriigid kohustavad finantskonglomeraati kuuluvaid reguleeritud üksusi tagama, et finantskonglomeraadi tasandil oleks võimalik kasutada omavahendeid, mis on alati vähemalt samaväärsed I lisa kohaselt arvutatud kapitali adekvaatsuse nõuetega.

Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud üksustel oleksid finantskonglomeraadi tasandil olemas piisavad kapitali adekvaatsuse põhimõtted.

Koordinaator teostab üldist järelevalvet esimeses ja teises lõigus osutatud nõuete üle kooskõlas 3. jao sätetega.

Koordinaator tagab, et kas reguleeritud üksused või segafinantsvaldusettevõtjad teostavad esimeses lõigus osutatud arvutusi vähemalt kord aastas.

Koordinaatorile esitab arvutuste tulemused ja arvutusteks vajalikud andmed finantskonglomeraadi eesotsas olev artiklis 1 määratletud reguleeritud üksus või, juhul kui finantskonglomeraadi eesotsas ei ole artiklis 1 määratletud reguleeritud üksus, siis segafinantsvaldusettevõtja või finantskonglomeraati kuuluv reguleeritud üksus, kelle koordinaator on kindlaks määranud pärast konsulteerimist muude asjaomaste pädevate asutuste ja finantskonglomeraadiga.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 5

3.    Lõike 2 esimeses lõigus osutatud kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamisel hõlmatakse järgmised üksused täiendava järelevalvega vastavalt I lisale:

a)krediidiasutus, finantseerimisasutus või krediidiasutuse abiettevõtja;

b)kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja;

c)investeerimisühing;

d)segafinantsvaldusettevõtja.

4.    Kui finantskonglomeraadi täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamisel kasutatakse käesoleva direktiivi I lisas osutatud 1. meetodit (raamatupidamise konsolideerimine), kasutatakse kontserni kuuluvate üksuste omavahendite ja maksevõimelisuse nõuete arvutamiseks vastavaid valdkondade eeskirju konsolideerimise vormi ja ulatuse kohta, nagu on sätestatud eelkõige määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 18 ning direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 221.

Kui kasutatakse I lisas osutatud 2. meetodit (mahaarvamine ja liitmine), võetakse arvutamisel arvesse märgitud kapitali suhtelist osa, mis kuulub otseselt või kaudselt emaettevõtjale või ettevõtjale, kellel on osalus kontserni teises üksuses.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

5.    Koordinaator võib otsustada jätta konkreetse üksuse täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamisel kõrvale järgmistel juhtudel:

a)kui üksus asub kolmandas riigis, kus õigusnormid takistavad vajaliku teabe edastamist, ilma et see piiraks selliste valdkondade eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad pädevate asutuste kohustust keelduda loa andmisest, kui neil ei lasta teostada nende järelevalvega seotud ülesandeid;

b)kui üksusel ei ole finantskonglomeraadi reguleeritud üksuste täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast märkimisväärset tähendust;

c)kui üksuse hõlmamine oleks täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast ebasobiv või eksitav.

Kui esimese lõigu punkti b kohaselt tuleks kõrvale jätta mitu üksust, ⌦ võetakse ⌫ neid siiski arvesse , kui kollektiivselt võetuna on neil märkimisväärne tähendus.

Kui tegemist ei ole kiireloomulise juhtumiga, konsulteerib koordinaator esimese lõigu punktis c osutatud juhul enne otsuse tegemist muude pädevate asutustega.

Kui koordinaator jätab reguleeritud üksuse arvestusest kõrvale esimese lõigu punktis b või c ⌦ osutatud ⌫ juhul, võivad selle üksuse asukohajärgse liikmesriigi pädevad asutused küsida finantskonglomeraadi eesotsas olevalt üksuselt teavet, mis võib aidata neil teostada järelevalvet reguleeritud üksuse üle.

Artikkel 7

Riskikontsentratsioon

1.    Ilma et see piiraks valdkondade eeskirju, teostatakse finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste riskikontsentratsiooni täiendavat järelevalvet kooskõlas käesoleva peatüki 3. jao artikli 9 lõigetega 2, 3 ja 4 ja II lisa sätetega.

2.    Liikmesriigid kohustavad reguleeritud üksusi või segafinantsvaldusettevõtjaid esitama koordinaatorile regulaarselt vähemalt kord aastas aruande märkimisväärse riskikontsentratsiooni kohta finantskonglomeraadi tasandil vastavalt käesolevas artiklis ja II lisas sätestatud eeskirjadele. Koordinaatorile esitab vajalikud andmed finantskonglomeraadi eesotsas olev artiklis 1 määratletud reguleeritud üksus või, juhul kui finantskonglomeraadi eesotsas ei ole artiklis 1 määratletud reguleeritud üksus, siis segafinantsvaldusettevõtja või finantskonglomeraati kuuluv reguleeritud üksus, kelle koordinaator on kindlaks määranud pärast konsulteerimist muude asjaomaste pädevate asutuste ja finantskonglomeraadiga.

Koordinaator teostab üldist järelevalvet kõnealuste riskikontsentratsioonide üle kooskõlas 3. jao sätetega.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 6 alapunkt a

3.    Kuni liidu õigusaktide täiendava kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid seada koguselisi piiranguid, lubada oma pädevatel asutustel seada koguselisi piiranguid või võtta muid järelevalvemeetmeid täiendava järelevalve eesmärkide saavutamiseks seoses võimalike riskikontsentratsioonidega finantskonglomeraadi tasandil.

🡻 2002/87/EÜ

4.    Kui finantskonglomeraadi eesotsas on segafinantsvaldusettevõtja, kohaldatakse valdkondade eeskirju finantskonglomeraadi olulisima finantssektori riskikontsentratsiooni kohta kõnealuse sektori suhtes tervikuna, segafinantsvaldusettevõtja kaasa arvatud.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 6 alapunkt b

5.    Euroopa järelevalveasutused annavad ühiskomitee kaudu välja ühised suunised, mille eesmärk on lähendada järelevalvetavasid täiendava järelevalve kohaldamisel riskikontsentratsioonile, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1–4. Vältimaks dubleerimist tagavad suunised, et käesolevas artiklis sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine on ühtlustatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 389–396 ja 399–403 ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 244 kohaldamisega. Nad annavad välja konkreetsed ühised suunised käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamiseks finantskonglomeraadis omatavale osalusele juhtudel, kui liikmesriigi äriühinguõigus takistab käesoleva direktiivi artikli 18 lõike 2 kohaldamist.

🡻 2002/87/EÜ

Artikkel 8

Kontsernisisesed tehingud

1.    Ilma et see piiraks valdkondade eeskirju, teostatakse finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste kontsernisiseste tehingute järelevalvet kooskõlas käesoleva peatüki 3. jao artikli 9 lõigetega 2, 3 ja 4 ja II lisa sätetega.

2.    Liikmesriigid kohustavad reguleeritud üksusi või segafinantsvaldusettevõtjaid esitama koordinaatorile regulaarselt vähemalt kord aastas aruande finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste märkimisväärsete kontsernisiseste tehingute kohta vastavalt käesolevas artiklis ja II lisas sätestatud eeskirjadele. Kuivõrd II lisa esimese lõigu viimases lauses osutatud künniseid ei ole määratletud, loetakse kontsernisisene tehing märkimisväärseks, kui selle summa on vähemalt 5 % suurem kapitali adekvaatsuse nõuete kogusummast finantskonglomeraadi tasandil.

Koordinaatorile esitab vajalikud andmed finantskonglomeraadi eesotsas olev artiklis 1 määratletud reguleeritud üksus või, juhul kui finantskonglomeraadi eesotsas ei ole artiklis 1 määratletud reguleeritud üksus, siis segafinantsvaldusettevõtja või finantskonglomeraati kuuluv reguleeritud üksus, kelle koordinaator on kindlaks määranud pärast konsulteerimist muude asjaomaste pädevate asutuste ja finantskonglomeraadiga.

Koordinaator teostab üldist järelevalvet kõnealuste kontsernisiseste tehingute üle.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 7 alapunkt a (kohandatud)

3.    Kuni liidu õigusaktide täiendava kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid seada koguselisi piiranguid ja kvalitatiivseid nõudeid, lubada pädevatel asutustel seada koguselisi piiranguid ja kvalitatiivseid nõudeid või võtta ⌦ vastu ⌫ muid järelevalvemeetmeid täiendava järelevalve eesmärkide saavutamiseks finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste kontsernisiseste tehingute puhul.

🡻 2002/87/EÜ

4.    Kui finantskonglomeraadi eesotsas on segafinantsvaldusettevõtja, kohaldatakse valdkondade eeskirju finantskonglomeraadi olulisima finantssektori kontsernisiseste tehingute kohta kõnealuse sektori suhtes tervikuna, segafinantsvaldusettevõtja kaasa arvatud.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 7 alapunkt b

5.    Euroopa järelevalveasutused annavad ühiskomitee kaudu välja ühised suunised, mille eesmärk on lähendada järelevalvetavasid kontsernisiseste tehingute üle täiendava järelevalve kohaldamisel, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1–4. Vältimaks dubleerimist tagavad suunised, et käesolevas artiklis sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine on ühtlustatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 245 kohaldamisega. Nad annavad välja konkreetsed ühised suunised käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamiseks finantskonglomeraadis omatavale osalusele juhtudel, kui liikmesriigi äriühinguõigus takistab käesoleva direktiivi artikli 18 lõike 2 kohaldamist.

🡻 2002/87/EÜ

Artikkel 9

Sisekontrolli mehhanismid ja riskijuhtimistoimingud

1.    Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud üksustel oleks finantskonglomeraadi tasandil piisavad riskijuhtimistoimingud ja sisekontrolli mehhanismid, kaasa arvatud arukas juhtimis- ja raamatupidamiskord.

2.    Riskijuhtimistoimingud hõlmavad järgmist:

a)arukas haldamine ja juhtimine ning strateegiad ja põhimõtted, mille asjakohased juhtimisorganid kiidavad finantskonglomeraadi tasandil heaks ja vaatavad regulaarselt läbi kõigi võetavate riskide puhul;

b)piisavad kapitali adekvaatsuse põhimõtted, mis võimaldaksid ennustada äristrateegia mõju riskiprofiilile ja kapitalinõuetele, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 6 ja I lisale;

c)piisavad menetlused, mis tagaksid nende riskiseire süsteemide nõuetekohase integreerituse töökorraldusse ja selliste meetmete võtmise, mis tagavad, et kõigis täiendava järelevalvega hõlmatud ettevõtetes rakendatavad süsteemid on järjepidevad ning kõiki riske on võimalik finantskonglomeraadi tasandil mõõta, jälgida ja kontrollida;

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 2

d)kehtivat korda, et vajadusel aidata kaasa asjakohastele saneerimis- ja kriisilahendamiskavadele ja vajadusel neid välja töötada.

Punktis d osutatud süsteeme ajakohastatakse korrapäraselt.

🡻 2002/87/EÜ

3.    Sisekontrolli mehhanismid hõlmavad järgmist:

a)piisavad kapitali adekvaatsuse mehhanismid, et teha kindlaks ja mõõta kõiki materiaalseid riske ja siduda asjakohaselt omavahendeid ja riske;

b)arukad aruannete esitamise ja raamatupidamise menetlused, et teha kindlaks, mõõta, jälgida ja kontrollida kontsernisiseseid tehinguid ja riskikontsentratsiooni.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 8 alapunkt a

4.    Liikmesriigid tagavad, et kõigil artikli 5 kohaselt täiendava järelevalvega hõlmatud ettevõtjatel on piisavad sisekontrolli mehhanismid täiendava järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja teabe hankimiseks.

Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud üksused esitaksid finantskonglomeraadi tasandil pädevale asutusele regulaarselt oma õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri üksikasjad, hõlmates kõiki kontserni kuuluvaid reguleeritud üksusi, mittereguleeritud tütarettevõtjaid ja olulisi filiaale.

Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud üksused avalikustaksid finantskonglomeraadi tasandil igal aastal oma õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri kirjelduse (kas täielikult või võrdväärsele teabele viidates).

🡻 2002/87/EÜ

5.    Koordinaator teostab üldist järelevalvet lõigetes 1–4 osutatud toimingute ja mehhanismide üle.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 8 alapunkt b

6.    Pädevad asutused ühtlustavad käesolevas artiklis sätestatud sisekontrollimehhanismide ja riskijuhtimistoimingute täiendava järelevalve kohaldamise direktiivi 2013/36/EL artikli 97 ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 248 kohase järelevalvemenetlusega. Euroopa järelevalveasutused annavad ühiskomitee kaudu välja ühised suunised, mille eesmärk on lähendada järelevalvetavasid täiendava järelevalve kohaldamise korral käesolevas artiklis sätestatud sisekontrollimehhanismidele ja riskijuhtimistoimingutele ning tagada kooskõla järelevalvemenetlusega, mis on sätestatud direktiivi 2013/36/EL artikliga 97 ja direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 248. Nad annavad välja konkreetsed ühised suunised käesoleva artikli kohaldamiseks finantskonglomeraadis omatavale osalusele juhtudel, kui liikmesriigi äriühinguõigus takistab käesoleva direktiivi artikli 18 lõike 2 kohaldamist.

🡻 2002/87/EÜ

3. JAGU

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 3

MEETMED TÄIENDAVA JÄRELEVALVE HÕLBUSTAMISEKS JA ÜHISKOMITEE VOLITUSED

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 4

Artikkel 10

Ühiskomitee ülesanded

Ühiskomitee tagab määruste (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 56 kohaselt sidusa valdkonna- ja piiriülese järelevalve ja liidu õigusaktide järgimise.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 9 (kohandatud)

Artikkel 11

Stressitestimine

1.    Liikmesriigid võivad nõuda, et koordinaator tagaks finantskonglomeraatide asjakohase ja korrapärase stressitestimise. Nad nõuavad, et asjaomased pädevad asutused teeksid koordinaatoriga igakülgset koostööd.

2.    Kogu liitu hõlmavate stressitestide puhul võivad Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee kaudu ja koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 21 asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga töötada välja täiendavad parameetrid, mis hõlmavad finantskonglomeraatidega seonduvaid spetsiifilisi riske, vastavalt määrustele (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010. Koordinaator teeb stressitesti tulemused teatavaks ühiskomiteele.

🡻 2002/87/EÜ

Artikkel 12

Täiendava järelevalve teostamise eest vastutav pädev asutus (koordinaator)

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 5

1.    Finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste nõuetekohase täiendava järelevalve tagamiseks määratakse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas segafinantsvaldusettevõtja peakontori asukohajärgse liikmesriigi asutuste seast üks täiendava järelevalve kooskõlastamise ja teostamise eest vastutav koordinaator. Koordinaator avaldatakse ühiskomitee veebisaidil.

🡻 2002/87/EÜ

2.    Määramisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

a)kui finantskonglomeraadi eesotsas on reguleeritud üksus, täidab koordinaatori ülesandeid see pädev asutus, mis on andnud sellele reguleeritud üksusele loa vastavalt asjaomastele valdkondade eeskirjadele;

b)kui finantskonglomeraadi eesotsas ei ole reguleeritud üksus, täidab koordinaatori ülesandeid järgmiste põhimõtete kohaselt kindlaks määratud pädev asutus:

i)kui reguleeritud üksuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, täidab koordinaatori ülesandeid see pädev asutus, mis on andnud sellele reguleeritud üksusele loa vastavalt asjaomastele valdkondade eeskirjadele;

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 10 alapunkt a

ii)kui vähemalt kahe liidus asuva registrijärgse asukohaga reguleeritud üksuse emaettevõtja on sama segafinantsvaldusettevõtja ja üks kõnealustest üksustest on saanud tegevusloa liikmesriigis, kus on segafinantsvaldusettevõtja peakontor, täidab koordinaatori ülesandeid kõnealuses liikmesriigis tegevusloa saanud reguleeritud üksuse pädev asutus;

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

kui mitu eri finantssektorites tegutsevat reguleeritud üksust on saanud loa liikmesriigis, kus on segafinantsvaldusettevõtja peakontor, täidab koordinaatori ülesandeid olulisimas finantssektoris tegutseva reguleeritud üksuse pädev asutus;

kui finantskonglomeraadi eesotsas on mitu segafinantsvaldusettevõtjat, kelle peakontorid on eri liikmesriikides, ja igas kõnealuses ⌦ liikmes ⌫ riigis on reguleeritud üksus, täidab koordinaatori ülesandeid suurima bilansimahuga reguleeritud üksuse pädev asutus, kui need üksused tegutsevad samas finantssektoris, või olulisimas finantssektoris tegutseva reguleeritud üksuse pädev asutus;

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 10 alapunkt b

iii)kui vähemalt kahe liidus asuva registrijärgse asukohaga reguleeritud üksuse emaettevõtja on sama segafinantsvaldusettevõtja ja ükski kõnealustest üksustest ei ole tegevusluba saanud liikmesriigis, kus on segafinantsvaldusettevõtja peakontor, täidab koordinaatori ülesandeid pädev asutus, kes andis tegevusloa olulisimas finantssektoris tegutseva suurima bilansimahuga reguleeritud üksusele;

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

iv)kui finantskonglomeraat on kontsern, mida ei juhi emaettevõtja, ja kõigil muudel juhtudel täidab koordinaatori ülesandeid pädev asutus, mis andis loa olulisimas finantssektoris tegutseva suurima bilansimahuga reguleeritud üksusele.

3.    Erijuhtudel võivad asjaomased pädevad asutused ühisel kokkuleppel loobuda lõikes 2 ⌦ sätestatud ⌫ kriteeriumide kohaldamisest, kui see oleks ebasobiv, võttes arvesse konglomeraadi struktuuri ja selle tegevuse suhtelist olulisust eri riikides ning määrata koordinaatoriks mõne muu pädeva asutuse. Sellistel juhtudel annavad pädevad asutused enne otsuse tegemist konglomeraadile võimaluse esitada kõnealuses küsimuses oma seisukoht.

Artikkel 13

Koordinaatori ülesanded

1.    Koordinaatori ülesanded täiendava järelevalve teostamisel hõlmavad järgmist:

a)asjaomase või olulise teabe kogumise ja levitamise koordineerimine seoses jätkuvuseeldusega ja hädaolukordades, sealhulgas sellise teabe levitamine, mis on pädevale asutusele oluline valdkondade eeskirjade kohase täiendava järelevalve teostamiseks;

b)finantskonglomeraadi finantsolukorra üldine järelevalve ja hindamine;

c)artiklites 6, 7 ja 8 ⌦ ette nähtud ⌫ kapitali adekvaatsust, riskikontsentratsiooni ja kontsernisiseseid tehinguid käsitlevate eeskirjade täitmise hindamine;

d)artiklis 9 ⌦ ette nähtud ⌫ finantskonglomeraadi ülesehituse, töökorralduse ja sisekontrolli süsteemi hindamine;

e)järelevalvetoimingute kavandamine ja koordineerimine seoses jätkuvuseeldusega ja hädaolukordades koostöös asjaomaste pädevate asutustega;

f)muud käesoleva direktiiviga koordinaatorile antud või käesoleva direktiivi rakendamisest tulenevad ülesanded, meetmed ja otsused.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 6 (kohandatud)

Täiendava järelevalve hõlbustamiseks ja sellele laialdase õigusliku aluse loomiseks kasutavad koordinaator ja muud asjaomased pädevad asutused ning vajaduse korral ka muud asjassepuutuvad pädevad asutused koordineerimiskorda. Koordineerimiskorraga võib koordinaatorile anda täiendavaid ülesandeid ja täpsustada artiklites 3 ja 4, artikli 5 lõikes 4, artiklis 6, artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 20 ja 22 osutatud asjaomaste pädevate asutuste otsuste tegemise menetlust ja menetlust, mida kasutatakse koostööks muude pädevate asutustega.

Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu vastavalt määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklile 8 ning kõnealuste määruste artiklis 56 ⌦ ette nähtud ⌫ korras välja ⌦ ühiseid ⌫ suunised, mille eesmärk on lähendada järelevalvealast tegevust seoses järelevalve koordineerimise korra sidususega ⌦ kooskõlas ⌫ direktiivi 2013/36/EL artikliga 116 ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 248 lõikega 4.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

2.    Kui koordinaator vajab teavet, mis on valdkondade eeskirjade kohaselt juba esitatud teisele pädevale asutusele, ⌦ võtab ⌫ ta võimaluse korral ühendust kõnealuse asutusega, et vältida korduvat andmete esitamist erinevatele järelevalvega seotud asutustele.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 11 alapunkt a

3.    Finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavat järelevalvet teostama usaldatud koordinaatori olemasolu ei mõjuta pädevate asutuste valdkondade eeskirjadega ette nähtud ülesandeid ja kohustusi, ilma et see piiraks konkreetsete järelevalvealaste volituste ja kohustuste delegeerimise võimalust vastavalt liidu seadusandlikele aktidele.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 11 alapunkt b (kohandatud)

4.    Käesolevas jaos nõutav koostöö ning käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 ning artiklis 14 loetletud ülesannete täitmine ning vajaduse korral asjakohane koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutustega toimub, tingimusel et kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid ja järgitakse liidu õigust, direktiivi 2013/36/EL artikli 116 või direktiivi 2009/138/EÜ artikli 248 lõike 2 kohaselt loodud kolleegiumide kaudu.

Lõike 1 teises lõigus osutatud koordineerimiskord tuuakse eraldi välja kirjalikus koordineerimiskorras, mis kehtestatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 115 või direktiivi 2009/138/EÜ artikli 248 kohaselt. Koordinaator kui direktiivi 2013/36/EL artikli 116 või direktiivi 2009/138/EÜ artikli 248 lõike 2 kohaselt moodustatud kolleegiumi juht otsustab, millised muud pädevad asutused osalevad kolleegiumi koosolekul või mõnes muus tegevuses.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

Artikkel 14

Pädevate asutuste vaheline koostöö ja teabevahetus

1.    Finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused ja selle finantskonglomeraadi koordinaatoriks määratud pädev asutus teevad omavahel tihedat koostööd. Olenemata sellest, kas ⌦ kõnealused ⌫ asutused tegutsevad samas liikmesriigis või ei, esitavad nad üksteisele teavet, mis on muudele asutustele oluline või vajalik valdkondade eeskirjade ja käesoleva direktiivi kohaste järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks, ilma et see piiraks valdkondade eeskirjades määratletud vastavaid kohustusi. Seoses sellega edastavad pädevad asutused ja koordinaator taotluse korral kogu vajaliku teabe ja omal initsiatiivil kogu olulise teabe.

Kõnealuse koostöö raames kogutakse ja vahetatakse teavet vähemalt järgmiste asjaolude kohta:

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 12

a)kontserni õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri, sealhulgas kõigi finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste, mittereguleeritud tütarettevõtjate ja oluliste filiaalide, lõpliku emaettevõtja tasandil olulise osaluse omanike, samuti kontserni reguleeritud üksuste pädevate asutuste üksikasjad;

🡻 2002/87/EÜ

b)finantskonglomeraadi tegevusstrateegia;

c)finantskonglomeraadi finantsolukord, eelkõige seoses kapitali adekvaatsuse, kontsernisiseste tehingute, riskikontsentratsiooni ja kasumlikkusega;

d)finantskonglomeraadi suuraktsionärid ja juhatus;

e)töökorraldus, riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteemid finantskonglomeraadi tasandil;

f)finantskonglomeraati kuuluvatelt üksustelt teabe kogumise ja selle kontrollimise kord;

g)ebasoodne areng reguleeritud üksustes või finantskonglomeraadi muudes üksustes, mis võivad reguleeritud üksustele tõsist mõju avaldada;

h)olulisimad sanktsioonid ja erakorralised meetmed, mida pädevad asutused on rakendanud kooskõlas valdkondade eeskirjade või käesoleva direktiiviga.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 7 (kohandatud)

Lisaks võivad pädevad asutused ⌦ kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 15 ⌫ vahetada järgmiste asutustega teavet, mis võib olla neile vajalik finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksustega seotud ülesannete täitmisel kooskõlas valdkondade eeskirjade sätetega: keskpangad, Euroopa Keskpankade Süsteem, Euroopa Keskpank ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

🡻 2002/87/EÜ

2.    Kui asjassepuutuva pädeva asutuse otsused on olulised muude pädevate asutuste järelevalvega seotud ülesannete täitmise seisukohast, konsulteerivad nad enne otsuse tegemist üksteisega järgmistes küsimustes, ilma et see piiraks valdkondade eeskirjades määratletud vastavaid kohustusi:

a)finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste aktsionäride, töökorralduse või juhtimisstruktuuri muutused, milleks on vaja pädevate asutuste heakskiitu või luba;

b)pädevate asutuste kohaldatavad märkimisväärsed sanktsioonid või erakorralised meetmed.

Pädev asutus võib otsustada jätta teistega konsulteerimata kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui selline konsulteerimine seaks ohtu otsuste tõhususe. Sellisel juhul teavitab pädev asutus viivitamata teisi pädevaid asutusi.

3.    Kui emaettevõtja peakontori asukohajärgse liikmesriigi pädevad asutused ise ei teosta täiendavat järelevalvet vastavalt artiklile 12, võib koordinaator paluda, et nad küsiksid emaettevõtjalt teavet, mis on oluline tema artiklis 13 sätestatud koordineerimisega seotud ülesannete täitmiseks, ja edastaksid selle teabe koordinaatorile.

Kui artikli 18 lõikes 2 osutatud teave on juba esitatud pädevale asutusele vastavalt valdkondade eeskirjadele, võivad täiendava järelevalve teostamise eest vastutavad pädevad asutused esitada teabe saamiseks taotluse esimesena nimetatud asutusele.

4.    Liikmesriigid annavad loa lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabevahetuseks oma riigi pädevate asutuste vahel ning oma riigi pädevate asutuste ja muude pädevate asutuste vahel. Kui finantskonglomeraati kuuluv üksus ei ole reguleeritud üksus, ei tähenda teda käsitlevate andmete kogumine ja valdamine mingil moel, et pädevad asutused peaksid teostama selliste üksuste individuaalset järelevalvet.

Täiendava järelevalve raames saadud teabe ja eelkõige igasuguse käesoleva direktiiviga ettenähtud pädevate asutuste vahelise ning pädevate asutuste ja muude asutuste vahelise teabevahetuse suhtes kohaldatakse valdkondade eeskirjadega ettenähtud sätteid ametisaladuse hoidmise ja konfidentsiaalse teabe edastamise kohta.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 8 (kohandatud)

Artikkel 15

Koostöö ja teabevahetus ühiskomiteega

1.    Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel ühiskomiteega koostööd ⌦ kooskõlas ⌫ määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010.

2.    Pädevad asutused edastavad viivitamata ühiskomiteele tema ülesannete täitmiseks vajaliku kogu teabe määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 13

3.    Koordinaatorid esitavad ühiskomiteele artikli 9 lõikes 4 ja artikli 14 lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud teavet. Ühiskomitee teeb pädevatele asutustele kättesaadavaks teabe finantskonglomeraatide õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri kohta.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 14

Artikkel 16

Ühised suunised

1.    Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu välja ühised suunised finantskonglomeraatide riskipõhise hindamise kohta pädeva asutuse poolt. Kõnealused ühised suunised tagavad eelkõige, et riskipõhise hindamise juures kasutatakse finantskonglomeraatide kontserniriskide hindamiseks asjakohaseid meetodeid.

2.    Euroopa järelevalveasutused annavad ühiskomitee kaudu välja ühised suunised, mille eesmärk on arendada järelevalvetavasid, mille abil on võimalik segafinantsvaldusettevõtjate täiendava järelevalvega asjakohaselt täiendada kontserni järelevalvet vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ või vajaduse korral konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivile 2013/36/EL. Sellised suunised võimaldavad järelevalvet laiendada kõigile asjakohastele riskidele, välistades samas järelevalve ja usaldatavusnormatiivide täitmise kontrolli võimaliku kattumise.

🡻 2002/87/EÜ

Artikkel 17

Segafinantsvaldusettevõtja juhtorgan

Liikmesriigid nõuavad, et tegelikult segafinantsvaldusettevõtja tegevust juhtivatel isikutel oleks piisavalt hea maine ja piisavad kogemused selliste ülesannete täitmiseks.

Artikkel 18

Juurdepääs teabele

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 9

1.    Liikmesriigid tagavad, et nende õigusruumis ei ole õiguslikke takistusi sellele, et täiendava järelevalvega hõlmatud füüsilised ja juriidilised isikud võiksid, olenemata sellest, kas nad on reguleeritud üksused, vahetada üksteisega teavet, mis on täiendava ja Euroopa tasandi järelevalve jaoks oluline, ning vahetada teavet käesoleva direktiivi kohaselt ja määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt Euroopa järelevalveasutustega, vajaduse korral ühiskomitee abil.

🡻 2002/87/EÜ

2.    Liikmesriigid tagavad, et kui nende täiendava järelevalve eest vastutavad pädevad asutused pöörduvad otseselt või kaudselt finantskonglomeraati kuuluvate üksuste poole, on neil õigus juurdepääsuks täiendava järelevalve jaoks olulisele teabele olenemata sellest, kas need üksused on reguleeritud või reguleerimata.

Artikkel 19

Kontrollimine

Kui konkreetsetel juhtudel soovivad pädevad asutused käesoleva direktiivi rakendamisel kontrollida mõne teises liikmesriigis asuva finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud või reguleerimata üksuse kohta käivat teavet, paluvad nad kõnealuse teise liikmesriigi pädevatel asutustel teostada kontrolli.

Asutused, kes on sellise taotluse saanud, tegutsevad selle põhjal oma pädevuse piires, kontrollides teavet ise või lubades seda teha audiitoril või eksperdil või taotluse esitanud asutustel endal.

Kui taotluse esitanud pädev asutus ei teosta kontrollimist ise, võib ta soovi korral kontrollimises osaleda.

Artikkel 20

Rakendusmeetmed

Kui finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud ettevõtted ei täida artiklites 6–9 osutatud nõudeid või kui nõuded on täidetud, kuid maksejõulisus on siiski ohus või kui kontsernisisesed tehingud või riskikontsentratsioonid ohustavad reguleeritud üksuste finantsolukorda, peavad järgmised isikud võtma võimalikult kiiresti olukorra parandamiseks vajalikud meetmed:

a)koordinaator, kui tegemist on segafinantsvaldusettevõtjaga;

b)pädevad asutused, kui tegemist on reguleeritud üksustega; selleks teatab koordinaator kõnealustele pädevatele asutustele oma avastustest.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 10

Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid otsustada, milliseid meetmeid võivad nende pädevad asutused segafinantsvaldusettevõtjate suhtes võtta. Euroopa järelevalveasutused võivad ühiskomitee kaudu määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklites 16 ja 56 sätestatud korras töötada välja suunised meetmete kohta seoses segafinantsvaldusettevõtjatega.

🡻 2002/87/EÜ

Vajadusel koordineerivad pädevad asutused, kaasa arvatud koordinaator oma järelevalvega seotud toiminguid.

Artikkel 21

Pädevate asutuste täiendavad volitused

1.    Kuni valdkondade eeskirjade täiendava kooskõlastamiseni näevad liikmesriigid ette, et nende pädevad asutused on volitatud võtma vajalikukspeetavaid järelevalvemeetmeid, et vältida valdkondade eeskirjadest kõrvalehoidmist finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste poolt või sellega toime tulla.

2.    Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et käesoleva direktiivi rakendamiseks ettenähtud õigus- või haldusnorme rikkuvate segafinantsvaldusettevõtjate või nende tegevjuhtide suhtes võib rakendada sanktsioone või meetmeid, mille eesmärgiks on lõpetada tuvastatud rikkumine või kõrvaldada selle põhjused. Teatavatel juhtudel võivad sellised meetmed nõuda kohtu sekkumist. Pädevad asutused teevad tihedat koostööd tagamaks, et sellistel sanktsioonidel või meetmetel on soovitud tagajärjed.

4. JAGU

KOLMANDAD RIIGID

Artikkel 22

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 15 alapunkt a

Emaettevõtjad kolmandas riigis

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkti 11 alapunkt a

1.    Ilma et see piiraks valdkondade eeskirjade kohaldamist, kontrollivad pädevad asutused artikli 5 lõike 3 kohaldamise puhul, kas reguleeritud üksused, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, kuuluvad kolmanda riigi pädevate asutuste järelevalve alla, mis on samaväärne käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 2 kohase reguleeritud üksuste täiendava järelevalve kohta sätestatuga. Kontrollimist teostab emaettevõtja või liidus loa saanud reguleeritud üksuse taotluse korral või omal initsiatiivil pädev asutus, kes oleks koordinaator, kui rakendataks artikli 12 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

Kõnealune pädev asutus konsulteerib teiste asjaomaste pädevate asutustega ja teeb kõik endast sõltuva, et järgida kõiki kohaldatavaid juhiseid, mille ühiskomitee on koostanud kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 16 ja 56.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkti 11 alapunkt b (kohandatud)

2.    Kui pädev asutus ei ole nõus teise asjakohase pädeva asutuse poolt ⌦ käesoleva artikli ⌫ lõike 1 kohaselt võetud otsusega, kohaldatakse määruse (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) ⌦ nr ⌫ 1095/2010 artiklit 19.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

3.    Kui ⌦ käesoleva artikli ⌫ lõikes 1 osutatud samaväärne järelevalve puudub, rakendavad liikmesriigid reguleeritud üksuste suhtes analoogia põhjal artikli 5 lõikes 2 osutatud reguleeritud üksuste täiendavat järelevalvet käsitlevaid sätteid. Selle asemel võivad pädevad asutused rakendada üht ⌦ käesoleva artikli ⌫ lõikes 4 sätestatud meetoditest.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 15 alapunkt b

4.    Pädevad asutused võivad rakendada muid meetodeid, millega tagatakse finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste asjakohane täiendav järelevalve. Koordinaator kiidab need meetodid pärast muude asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist heaks. Eelkõige võivad pädevad asutused nõuda liidus asuva peakontoriga segafinantsvaldusettevõtja asutamist ning kohaldada käesoleva direktiivi sätteid kõnealuse valdusettevõtja juhitud finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes. Pädevad asutused tagavad, et nende meetoditega saavutatakse käesolevas direktiivis ette nähtud täiendava järelevalve eesmärk, ning teavitavad sellest teisi asjaomaseid pädevaid asutusi ja komisjoni.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 16 (kohandatud)

Artikkel 23

Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega

Direktiivi 2013/36/EL artikli 48 lõikeid 1 ja 2 ja direktiivi 2009/138/EÜ artiklit 264 kohaldatakse mutatis mutandis finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendava järelevalve teostamise vahendeid käsitlevate kokkulepete läbirääkimistel ühe või mitme kolmanda riigiga.

🡻 2002/87/EÜ

III PEATÜKK

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 17

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSMEETMED

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 18 (kohandatud)

Artikkel 24

Komisjonile antud volitused

Komisjonile ⌦ on ⌫ õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi tehniliseks kohandamiseks järgmistes valdkondades:

a)artiklis 2 sätestatud mõistete sisu täpsustamine, et võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse finantsturu arengusuundi;

b)käesoleva direktiivi terminoloogia kohandamine ja määratluste sõnastamine kooskõlas reguleeritud üksusi ja seotud küsimusi käsitlevate liidu uute õigusaktidega;

c)I lisas sätestatud arvutusmeetodite täpsem kirjeldamine, et võtta arvesse finantsturgude ja usaldatavusnormatiivide arengut.

Need meetmed ei hõlma komisjonile delegeeritud ja antud volituste sisu seoses artiklis 26 loetletud küsimustega.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

Artikkel 25

⌦ Finantskonglomeraatide ⌫ komitee

1.    Komisjoni abistab finantskonglomeraatide komitee.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkti 14 alapunkt a (kohandatud)

2.    Euroopa järelevalveasutused võivad ühiskomitee kaudu anda ⌦ ühised ⌫ suuniseid selle kohta, kas on tõenäoline, et kolmandate riikide pädevate asutuste täiendava järelevalve korraga on võimalik saavutada kolmandas riigis asuva peakontoriga finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste puhul käesolevas direktiivis määratletud täiendava järelevalve eesmärgid. Ühiskomitee vaatab kõik sellised suunised läbi ja võtab arvesse muudatusi selliste pädevate asutuste teostatavas täiendavas järelevalves.

🡻 2002/87/EÜ

3.    Liikmesriigid teavitavad finantskonglomeraatide komiteed põhimõtetest, mida nad kohaldavad kontsernisiseste tehingute ja riskikontsentratsiooni järelevalve suhtes.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 15

Artikkel 26

Tehnilised standardid

1.    Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel ühtlustamine, võivad Euroopa järelevalveasutused kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, nr 1094/2010 ja nr 1095/2010 artikliga 56 välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses:

a)artikli 2 esimese lõigu punktiga 12, et täpsustada direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 2 kohaldamist käesoleva direktiivi kontekstis;

b)artikli 2 esimese lõigu punktiga 19, et kehtestada menetlused või määratleda „asjaomaste pädevate asutuste” kindlaksmääramise kriteeriumid;

c)artikli 3 lõikega 4, et täpsustada finantskonglomeraadi määratlemisel kasutatavad alternatiivseid parameetreid;

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 20 alapunkt a

d)artikli 6 lõige 2, et tagada aruannete esitamise ühtne vorm (koos juhistega), sagedus ja vajaduse korral kuupäevad.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 15 (kohandatud)

Komisjonil ⌦ on õigus ⌫ võtta vastu ⌦ käesoleva lõike ⌫ esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid ⌦ kooskõlas ⌫ määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkti 20 alapunkt b (kohandatud)

2.    Artiklite 2, 7 ja 8 ning II lisa järjepideva kohaldamise tagamiseks töötavad Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et sõnastada täpsemalt artiklis 2 sätestatud määratlused ja kooskõlastada vastavalt artiklitele 7 ja 8 ning II lisale vastu võetud õigusnormid.

Komisjonil ⌦ on õigus ⌫ võtta vastu ⌦ käesoleva lõike ⌫ esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

🡻 2010/78/EL artikli 2 punkt 15 (kohandatud)

3.    Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaldamiseks ühtsed tingimused, võivad Euroopa järelevalveasutused kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 56 välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud seoses:

a)artikli 7 lõikega 2, et tagada selle korra kohaldamiseks ühtsed tingimused, mille alusel võtta arvesse „riskikontsentratsiooni” määratluse alla kuuluvaid elemente artikli 7 lõike 2 teises lõigus osutatud üldise järelevalve teostamisel;

b)artikli 8 lõikega 2, et tagada selle korra kohaldamiseks ühtsed tingimused, mille alusel võtta arvesse „kontsernisiseste tehingute” määratluse alla kuuluvaid elemente artikli 8 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud üldise järelevalve teostamisel.

Komisjon ⌦ võtab vastu käesoleva lõike ⌫ esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid. ⌦ Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas ⌫ määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

🡻 2013/36/EL artikli 150 alapunkt b (kohandatud)

4.    Selleks et tagada koosmõjus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõikega 1 ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 228 lõikega 1 käesoleva direktiivi I lisa II osas loetletud arvutusmeetodite ühtne kohaldamine (kuid ilma, et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 4 kohaldamist), töötavad Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee vahendusel välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu seoses käesoleva direktiivi artikli 6 lõikega 2.

Komisjonil ⌦ on ⌫ õigus võtta vastu ⌦ käesoleva lõike ⌫ esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

🡻 2011/89/EL artikli 2 alapunkt 21 (kohandatud)

Artikkel 27

Ühised suunised

Euroopa järelevalveasutused annavad ühiskomitee kaudu välja ühiseid suuniseid, millele on osutatud artikli 3 lõikes 9, artikli 7 lõikes 5, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõikes 6, artikli 13 lõike 1 kolmandas lõigus, artiklis 16 ja artikli 25 lõikes 2, kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 56 sätestatud korraga.

Artikkel 28

Delegeeritud volituste rakendamine

1.    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.    Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 9. detsembrist 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist ⌦ pikendatakse ⌫ automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväitehiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

⌦ 4.    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. ⌫

5.    Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.    Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes ⌦ vastuväidet ⌫ või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita ⌦ vastuväidet ⌫. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

IV PEATÜKK

VARAHALDUSETTEVÕTJAD ⌦ , ALTERNATIIVSE INVESTEERIMISFONDI VALITSEJAD, JUURDEPÄÄS TEABELE EUROOPA ÜHTSE JUURDEPÄÄSUPUNKTI KAUDU ⌫

Artikkel 29

Varahaldusettevõtjad

🡻 2011/89/EL artikli 2 alapunkt 22 (kohandatud)

1. Kuni valdkondade eeskirjade täiendava kooskõlastamiseni näevad liikmesriigid ette varahaldusettevõtjate hõlmamise

a)krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud järelevalvega või kindlustuskontserni kuuluvate kindlustusandjate täiendava järelevalvega;

b)käesolevas direktiivis sätestatud täiendava järelevalvega, kui kontserni puhul on tegemist finantskonglomeraadiga; 

c)finantskonglomeraadi määramise protsessis vastavalt artikli 3 lõikele 2.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

2. ⌦ Lõike 1 ⌫ kohaldamiseks ⌦ otsustavad ⌫ liikmesriigid või annavad oma pädevatele asutustele volitused otsustada, milliste valdkondade (pangandussektori, kindlustussektori või investeerimisteenuste sektori) eeskirjade kohaselt hõlmatakse varahaldusettevõtjad ⌦ lõike 1 ⌫ punktis a osutatud konsolideeritud või täiendava järelevalvega. Käesoleva ⌦ lõigu ⌫ rakendamisel kohaldatakse varahaldusettevõtjate suhtes mutatis mutandis finantsasutuste (kui varahaldusettevõtjad hõlmatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud järelevalvega) ja edasikindlustusseltside (kui varahaldusettevõtjad hõlmatakse kindlustusseltside täiendava järelevalvega) hõlmamise vormi ja ⌦ kohaldamisala ⌫ käsitlevad asjaomaseid valdkondade eeskirju. ⌦ Lõike 1 ⌫ punktis b osutatud täiendava järelevalve teostamisel käsitletakse varahaldusettevõtjaid osana sektorist, millega ta on hõlmatud tulenevalt ⌦ lõike 1 ⌫ punktist a.

Kui varahaldusettevõtja kuulub finantskonglomeraati, tõlgendatakse käesoleva direktiivi rakendamisel kõiki viiteid reguleeritud üksuse mõistele ja kõiki viiteid pädeva asutuse ja asjaomase pädeva asutuse mõistetele selliselt, nagu hõlmaksid nad vastavalt varahaldusettevõtjaid ja varahaldusettevõtjate järelevalve eest vastutavaid pädevaid asutusi. See kehtib mutatis mutandis ka ⌦ lõike 1 ⌫ punktis a osutatud kontsernide puhul.

🡻 2011/89/EL artikli 2 alapunkt 23 (kohandatud)

Artikkel 30

Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad

1.    Kuni valdkondade eeskirjade täiendava kooskõlastamiseni näevad liikmesriigid ette alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate hõlmamise

a)krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud järelevalvega või kindlustuskontserni kuuluvate kindlustusandjate täiendava järelevalvega;

b)käesolevas direktiivis sätestatud täiendava järelevalvega, kui kontserni puhul on tegemist finantskonglomeraadiga; 

c)finantskonglomeraadi määramise protsessis vastavalt artikli 3 lõikele 2.

2.    Lõike 1 kohaldamiseks otsustavad liikmesriigid või annavad oma pädevatele asutustele volitused otsustada, milliste valdkondade (pangandussektori, kindlustussektori või investeerimisteenuste sektori) eeskirjade kohaselt hõlmata alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad lõike 1 punktis a osutatud konsolideeritud või täiendava järelevalvega. Käesoleva lõike rakendamisel kohaldatakse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes finantsasutuste hõlmamise vormi ja ⌦ kohaldamisala ⌫ käsitlevaid asjaomaseid valdkondade eeskirju mutatis mutandis. Lõike 1 punktis b osutatud täiendava järelevalve teostamisel käsitletakse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid osana sektorist, millega nad on hõlmatud tulenevalt lõike 1 punktist a.

Kui alternatiivse investeerimisfondi valitseja kuulub finantskonglomeraati, tõlgendatakse käesoleva direktiivi rakendamisel kõiki viiteid reguleeritud üksustele ja pädevatele asutustele ning asjaomastele pädevatele asutustele selliselt, nagu hõlmaksid nad vastavalt alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate järelevalve eest vastutavaid pädevaid asutusi. See kehtib ka lõike 1 punktis a osutatud kontsernide puhul mutatis mutandis.

🡻 (EL) 2023/2864 artikkel 1

Artikkel 31

Juurdepääs teabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu

1.    Alates 10. jaanuarist 2030 tagavad liikmesriigid, et käesoleva direktiivi artikli 9 lõikes 4 osutatud teabe avalikustamisel esitavad reguleeritud üksused kõnealuse teabe samal ajal käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kogumisasutusele, et teha see teave juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 22 alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:

a)see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õigusega nõutav, masinloetavas vormingus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt;

b)see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:

i)kõik selle reguleeritud üksuse nimed, millega teave on seotud;

ii)reguleeritud üksuse juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;

iii)reguleeritud üksuse suurus kategooriate kaupa, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile d;

iv)teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;

v)märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.

2.    Lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel nõuavad liikmesriigid, et reguleeritud üksused omandaksid juriidilise isiku tunnuse.

3.    Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tegemisel on määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutus pädev asutus.

4.    Lõike 1 kohaselt esitatud teabe tõhusa kogumise ja haldamise tagamiseks töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:

a)mis tahes muud teabele lisatavad metaandmed;

b)andmete struktureerimine teabes;

c)millise teabe puhul on nõutav masinloetav vorming ja millist masinloetavat vormingut tuleb sellistel juhtudel kasutada.

Punkti c kohaldamisel hindab ESMA eri masinloetavate vormingute eeliseid ja puudusi ning teeb asjakohased kohapealsed testid.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

5.    Vajaduse korral võtab ESMA vastu suunised, et tagada lõike 4 esimese lõigu punkti a kohaselt esitatud metaandmete õigsus.

🡻 2002/87/EÜ

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Komisjoni aruanne

🡻 (EL) 2025/2 artikkel 3

Komisjon hindab 31. detsembriks 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas aruandes käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/138/EÜ toimimist allpool loetletud aspektides, võttes eelkõige arvesse valdkonnaülese osaluse omamise usaldatavusnõuetekohast käsitlust valdkondade eeskirjade alusel seoses võrdsete võimalustega:

a)kas asjaolu, et on finantsteenuseid osutavaid ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse finantsjärelevalvet valdkondade eeskirjade alusel, kuid keda ei ole loetletud üheski käesolevas direktiivis kindlaks määratud finantssektoris, loob finantskonglomeraatidele ebavõrdsed tingimused;

b)kas kõik finantskonglomeraadid rakendavad järjepidevalt kapitali adekvaatsuse nõudeid reguleerivaid norme, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 342/2014 23 sätestatud norme, ning kas nende normidega kehtestatakse finantskonglomeraatidele võrreldavad üldised kvantitatiivsed nõuded, olenemata sellest, kas finantskonglomeraadi peamine finantssektor on pangandus-, kindlustus- või investeerimisteenuste sektor;

c)kas järelevalvemenetlused ning volituste, sealhulgas täitmise tagamise volituste jaotus koordinaatorite ja valdkondlike järelevalveasutuste vahel, eelkõige seoses kapitali adekvaatsuse nõuetega, on piisavalt selged ja ühtlustatud, et tagada kapitali adekvaatsuse nõuete tõhus ja järjepidev täitmise tagamine kogu liidus, olenemata peamisest finantssektorist, kus finantskonglomeraat tegutseb;

c)kas asjaolu, et ettevõtjat, kes lõpuks vastutab käesoleva direktiivi järgimise eest, ei ole kindlaks tehtud, tekitab probleeme seoses võrdsete tingimuste tagamisega.

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2002/87/EÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub ⌦ kahekümnendal päeval pärast selle ⌫ avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    KOM(87) 868 PV.

(2)    Vt järelduste 3. lisa A osa.

(3)    Õigusloomeprogrammi lülitatud aastal 2025.

(4)    Vt käesoleva ettepaneku III lisa A osa.

(5)    ELT C […].

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2002/87/oj ).

(7)    Vt III lisa A osa.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, , millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj ) .

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, , millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1094/oj ) .

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1095/oj ).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2009/138/oj ).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1,    
ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj ).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338,    
ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj ).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL , finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj ).

(15)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj .

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32,    
ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2009/65/o j).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta EMPs kohaldatav tekst (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1,
ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/o j).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2033/oj ).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2034/oj ).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj ).

(21)    Euroopa parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1092/o j).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2859 , millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L 2023/2859, 20.12.2023,
ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj ).

(23)    Komisjoni 21. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 342/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantskonglomeraatide kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamise meetodite kohaldamist (ELT L 100, 3.4.2014, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg_del/2014/342/oj ).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.2.2026

COM(2026) 74 final

LISA,

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustus- või edasikindlustusandjate, investeerimisühingute, varahaldusettevõtjate ja alternatiivse investeerimisfondi valitsejate täiendavat järelevalvet (kodifitseeritud tekst)

🡻 2002/87/EÜ (kohandatud)

I LISA

KAPITALI ADEKVAATSUS

Artikli 6 lõikes 1 osutatud finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamine toimub kooskõlas tehniliste põhimõtetega ja vastavalt ühele lisadest, mida kirjeldatakse käesolevas lisas.

Kui pädevad asutused tegutsevad konkreetse finantskonglomeraadi koordinaatoritena, lubavad liikmesriigid neil pärast konsulteerimist muude pädevate asutuste ja konglomeraadi endaga otsustada, millist meetodit kõnealune finantskonglomeraat kohaldab, ilma et see piiraks järgmise lõigu sätete kohaldamist.

Liikmesriigid võivad nõuda, et arvutamine toimuks vastavalt ühele konkreetsele käesolevas lisas kirjeldatud meetodile, kui finantskonglomeraadi eesotsas on kõnealuses liikmesriigis loa saanud reguleeritud üksus. Kui finantskonglomeraadi eesotsas ei ole artiklis 1 osutatud reguleeritud üksus, lubavad liikmesriigid kasutada ükskõik millist käesolevas lisas kirjeldatud meetodit, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused asuvad samas liikmesriigis – sellisel juhul võib liikmesriik nõuda ühe ⌦ kõnealuse ⌫ meetodi kasutamist.

I.Tehnilised põhimõtted

1.Täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamise ulatus ja vorm

Kui üksus on tütarettevõtja ja tema maksevõime on puudulik või kui reguleerimata finantssektori üksuse puhul on tema nominaalne maksevõimelisus puudulik, ⌦ võetakse ⌫ tütarettevõtja maksevõimelisuse summaarset puudujääki arvesse olenemata sellest, millist meetodit kasutatakse. Kui koordinaatori arvates piirdub kapitali osa omava emaettevõtja vastutus sellisel juhul kindlalt ja üheselt ainult nimetatud kapitali osaga, võib koordinaator anda loa, mille kohaselt tütarettevõtja maksejõulisuse puudujäägi võib arvesse võtta proportsionaalsel alusel.

Kui finantskonglomeraati kuuluvate üksuste vahel ei ole kapitalisidemeid, otsustab koordinaator pärast teiste asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist, millist suhtelist osa ⌦ võetakse ⌫ arvesse, pidades sealjuures meeles kohustusi, mis kaasnevad olemasolevate suhetega.

2.Muud tehnilised põhimõtted

Olenemata sellest, milliseid käesoleva lisa II jaotises sätestatud meetodeid on kasutatud finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamiseks, tagab koordinaator ja vajadusel tagavad ka muud asjassepuutuvad pädevad asutused järgmiste põhimõtete kohaldamise:

i)välistada tuleb omavahendite arvutamiseks kõlblike elementide korduv kasutamine finantskonglomeraadi tasandil (finantsvõimendus) ja sobimatu omavahendite loomine kontserni sees; selleks, et tagada finantsvõimenduse ja kontsernisisese omavahendite loomise välistamine, kohaldavad pädevad asutused analoogia põhjal asjaomastes valdkondade eeskirjades sätestatud asjaomaseid põhimõtteid;

ii)kuni valdkondade eeskirjade täiendava kooskõlastamiseni kaetakse finantskonglomeraadi iga erineva finantsvaldkonna maksejõulisuse nõuded omavahendite elementidega vastava valdkonna eeskirjade kohaselt; kui finantskonglomeraadi tasandil on omavahendite puudujääk, võib täiendavate maksejõulisuse nõuete täitmise kontrollimiseks kasutada ainult neid omavahendite elemente, mis on kõlblikud iga valdkonna eeskirjade kohaselt (valdkonnaülene kapital);

Kui valdkondade eeskirjadega on ette nähtud piirangud teatavate selliste omavahendite instrumentide kõlblikkusele, mida võiks kasutada valdkonnaülese kapitalina, kehtivad ⌦ kõnealused ⌫ piirangud mutatis mutandis ka omavahendite arvutamise suhtes finantskonglomeraadi tasandil;

Omavahendite arvutamisel finantskonglomeraadi tasandil võtavad pädevad asutused arvesse ka omavahendite tegelikku võõrandatavust ja kättesaadavust kontserni erinevates juriidilistes üksustes kapitali adekvaatsuse eeskirjade eesmärke arvestades;

Kui finantssektori reguleerimata üksuse puhul arvutatakse nominaalne maksejõulisuse nõue vastavalt käesoleva lisa II jaole, tähendab nominaalne maksejõulisuse nõue kapitalinõuet, mida selline üksus peaks asjaomaste valdkondade eeskirjade kohaselt täitma, kui ta oleks sellesse konkreetsesse finantssektorisse kuuluv reguleeritud üksus; varahaldusettevõtjate puhul tähendab maksejõulisuse nõue direktiivi 2009/65/EÜ artikli 7 lõike 1 punktis a sätestatud kapitalinõuet; segafinantsvaldusettevõtja nominaalne maksejõulisuse nõue arvutatakse vastavalt finantskonglomeraadi olulisima finantsvaldkonna eeskirjadele.

II.Tehnilised arvutusmeetodid

1.meetod: raamatupidamise konsolideerimine

Finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamine toimub konsolideeritud aastaaruannete põhjal.

Täiendavad kapitali adekvaatsuse nõuded arvutatakse järgmiste summade vahena:

i)kontserni konsolideeritud seisundi põhjal arvutatud finantskonglomeraadi omavahendid; kõlblikud on need elemendid, mis on kooskõlas asjaomaste valdkondade eeskirjadega;

ja

ii)iga kontsernis esindatud finantssektori maksejõulisuse nõuete summa; iga erineva finantssektori maksejõulisuse nõuded arvutatakse vastava valdkonna eeskirjade kohaselt.

Osutatud valdkondade eeskirjad on eelkõige määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki 2. jagu krediidiasutuste puhul, direktiiv 2009/138/EÜ kindlustusseltside puhul ja direktiiv 2013/36/EL krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul.

Finantssektori reguleerimata üksuste puhul, mida ⌦ teises lõigus osutatud ⌫ valdkondade maksejõulisuse nõuete arvutamine ei hõlma, arvutatakse nominaalne maksejõulisuse nõue.

Vahe ei saa olla negatiivne.

2.meetod: mahaarvamine ja liitmine

Finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamine toimub iga kontserni kuuluva üksuse raamatupidamisaruannete põhjal.

Täiendavad kapitali adekvaatsuse nõuded arvutatakse järgmiste summade vahena:

i)iga finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud ja reguleerimata finantssektori üksuse omavahendite summa; kõlblikud on need elemendid, mis on kooskõlas asjaomaste valdkondade eeskirjadega;

ja

ii)järgmiste elementide summa:

–iga kontserni kuuluva reguleeritud ja reguleerimata finantssektori üksuse maksejõulisuse nõuded; maksejõulisuse nõuded arvutatakse vastavalt asjaomastele valdkondade eeskirjadele ja

–kontserni muudes üksustes olevate osaluste bilansiline väärtus.

Reguleerimata finantssektori üksuste puhul arvutatakse nominaalne maksejõulisuse nõue. Omavahendeid ja maksejõulisuse nõudeid võetakse arvesse vastavalt artikli 6 lõikes 4 osutatud suhtelisele osale ja kooskõlas käesoleva lisa I jaoga.

Vahe ei saa olla negatiivne.

🡻 2011/89/EL artikli 2 punkt 24 ja II lisa

3.kombineeritud meetod

Pädevad asutused võivad lubada 1. ja 2. meetodi kombineerimist.

_____________

🡻 2002/87/EÜ

II LISA

KONTSERNISISESEID TEHINGUID JA RISKIKONTSENTRATSIOONI KÄSITLEVATE SÄTETE TEHNILINE KOHALDAMINE

Pärast konsulteerimist muude asjaomaste pädevate asutustega teeb koordinaator kindlaks, mis liiki tehingute ja riskide kohta peavad konkreetsesse finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksused esitama aruanded vastavalt kontsernisiseste tehingute ja riskikontsentratsioonide teatamist käsitlevale artikli 7 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2. Tehingute liikide ja riskide määratlemisel ja nende suhtes oma seisukohtade edastamisel võtavad koordinaator ja asjaomased pädevad asutused arvesse finantskonglomeraadi konkreetset kontserni- ja riskijuhtimise struktuuri. Et teha kindlaks märkimisväärsed kontsernisisesed tehingud ja märkimisväärne riskikontsentratsioon, millest tuleb teatada vastavalt artiklitele 7 ja 8, määratleb koordinaator pärast konsulteerimist asjaomaste pädevate asutuste ja konglomeraadi endaga otstarbekad künnised, mis toetuvad normatiivsetele omavahenditele ja/või tehnilistele sätetele.

Kontsernisiseseid tehinguid ja riskikontsentratsioone kontrollides jälgib koordinaator eelkõige võimalikku levikuohtu finantskonglomeraadis, huvide konflikti ohtu, valdkondade eeskirjadest kõrvalehoidmise riski ja riskide mahtu ja intensiivsust.

Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada finantskonglomeraadi tasandil kontsernisiseseid tehinguid ja riskikontsentratsioone käsitlevate valdkondade eeskirjade sätteid eelkõige selleks, et välistada valdkondade eeskirjadest kõrvalehoidmine.

_____________

é 

III LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv hilisemate muudatustega
(osutatud artiklis 32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2002/87/oj )
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2005/1/oj )		Üksnes artikkel 11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/25/EÜ (ELT L 81, 20.3.2008, lk 40, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2008/25/oj )
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2010/78/oj )		Üksnes artikkel 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/89/EL (ELT L 326, 8.12.2011, lk 113, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2011/89/oj )		Üksnes artikkel 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj )		Üksnes artikkel 150
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2034/oj )		Üksnes artikkel 59
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2864 (ELT L 2023/2864, 20.12.2023, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2864/oj )		Üksnes artikkel 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2025/2 ELT L, 2025/2, 8.1.2025, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2025/2/oj )		Üksnes artikkel 3

B osa

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(osutatud artiklis 32)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise alguskuupäev
2002/87/EÜ	11 August 2004
2005/1/EÜ	13. mai 2005
2010/78/EL	31. detsember 2011, mis puudutab artikli 2 punkti 1 alapunkti a, artikli 2 punkte 2, 5, 7 ja 9 ning artikli 2 punkti 11 alapunkti b
2011/89/EL	10. juuni 2013, mis puudutab artiklit 2, välja arvatud artikli 2 punkt 23, samuti artikli 2 punkt 1 ja artikli 2 punkti 2 alapunkt a, kuivõrd kõnealused sätted muutsid direktiivi 2002/87/EÜ artiklit 1, artikli 2 esimese lõigu punkte 4, 5a ja 16, ning artikli 3 punkt 2 seoses alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatega 22. juuli 2013, mis puudutab artikli 2 punkti 23, samuti artikli 2 punkti 1 ja artikli 2 punkti 2 alapunkti a, kuivõrd kõnealused sätted muutsid direktiivi 2002/87/EÜ artiklit 1, artikli 2 esimese lõigu punkte 4, 5a ja 16, ning artikli 3 punkti 2 seoses alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatega
2013/36/EL	31. detsember 2013	31. detsember 2013, mis puudutab artiklit 150
(EL) 2019/2034	26. juuni 2021	26. juuni 2021, mis puudutab artiklit 59
(EL) 2023/2864	10. jaanuar 2026
(EL) 2025/2	29. jaanuar 2027	30. jaanuar 2027

_____________

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2002/87/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 esimene lõik	Artikkel 1
Artikli 1 teine lõik	–
Artikli 2 esimese lõigu sissejuhatav osa	Artikli 2 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 2 esimese lõigu punktid 1–5	Artikli 2 esimese lõigu punktid 1–5
Artikli 2 esimese lõigu punkt 5a	Artikli 2 esimese lõigu punkt 6
Artikli 2 esimese lõigu punkt 6	Artikli 2 esimese lõigu punkt 7
Artikli 2 esimese lõigu punkt 7	Artikli 2 esimese lõigu punkt 8
Artikli 2 esimese lõigu punkt 8	Artikli 2 esimese lõigu punkt 9
Artikli 2 esimese lõigu punkt 9	Artikli 2 esimese lõigu punkt 10
Artikli 2 esimese lõigu punkt 10	Artikli 2 esimese lõigu punkt 11
Artikli 2 esimese lõigu punkt 11	Artikli 2 esimese lõigu punkt 12
Artikli 2 esimese lõigu punkt 12	Artikli 2 esimese lõigu punkt 13
Artikli 2 esimese lõigu punkt 12a	Artikli 2 esimese lõigu punkt 14
Artikli 2 esimese lõigu punkt 13	Artikli 2 esimese lõigu punkt 15
Artikli 2 esimese lõigu punkt 14	Artikli 2 esimese lõigu punkt 16
Artikli 2 esimese lõigu punkt 15	Artikli 2 esimese lõigu punkt 17
Artikli 2 esimese lõigu punkt 16	Artikli 2 esimese lõigu punkt 18
Artikli 2 esimese lõigu punkt 17	Artikli 2 esimese lõigu punkt 19
Artikli 2 esimese lõigu punkt 18	Artikli 2 esimese lõigu punkt 20
Artikli 2 esimese lõigu punkt 19	Artikli 2 esimese lõigu punkt 21
Artikli 2 teine lõik	Artikli 2 teine lõik
Artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 3 lõige 3a	Artikli 3 lõige 4
Artikli 3 lõige 4	Artikli 3 lõige 5
Artikli 3 lõige 5	Artikli 3 lõige 6
Artikli 3 lõige 6	Artikli 3 lõige 7
Artikli 3 lõige 7	Artikli 3 lõige 8
Artikli 3 lõige 8	Artikli 3 lõige 9
Artikli 3 lõige 9	Artikli 3 lõige 10
Artikli 4 lõike 1 esimene lõik	Artikli 4 lõike 1 esimene lõik
Artikli 4 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa	Artikli 4 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa
Artikli 4 lõike 1 teise lõigu esimene taane	Artikli 4 lõike 1 teise lõigu punkt a
Artikli 4 lõike 1 teise lõigu teine taane	Artikli 4 lõike 1 teise lõigu punkt b
Artikli 4 lõiked 2 ja 3	Artikli 4 lõiked 2 ja 3
Artiklid 5–8	Artiklid 5–8
Artikli 9 lõige 1	Artikli 9 lõige 1
Artikli 9 lõike 2 sissejuhatav osa	Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 9 lõike 2 punktid a, b ja c	Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punktid a, b ja c
Artikli 9 lõike 2 punkti d esimene lause	Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt d
Artikli 9 lõike 2 punkti d teine lause	Artikli 9 lõike 2 teine lõik
Artikli 9 lõiked 3-6	Artikli 9 lõiked 3-6
Artikkel 9a	Artikkel 10
Artikkel 9b	Artikkel 11
Artikkel 10	Artikkel 12
Artikkel 11	Artikkel 13
Artikkel 12	Artikkel 14
Artikkel 12a	Artikkel 15
Artikkel 12b	Artikkel 16
Artikkel 13	Artikkel 17
Artikkel 14	Artikkel 18
Artikkel 15	Artikkel 19
Artikli 16 esimese lõigu sissejuhatav osa	Artikli 20 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 16 esimese lõigu esimene taane	Artikli 20 esimese lõigu punkt a
Artikli 16 esimese lõigu teine taane	Artikli 20 esimese lõigu punkt b
Artikli 16 teine ja kolmas lõik	Artikli 20 teine ja kolmas lõik
Artikkel 17	Artikkel 21
Artikli 18 lõige 1	Artikli 22 lõige 1
Artikli 18 lõige 1a	Artikli 22 lõige 2
Artikli 18 lõige 2	Artikli 22 lõige 3
Artikli 18 lõige 3	Artikli 22 lõige 4
Artikkel 19	Artikkel 23
Artikkel 20	Artikkel 24
Artikli 21 lõige 1	Artikli 25 lõige 1
Artikli 21 lõige 4	Artikli 25 lõige 2
Artikli 21 lõige 6	Artikli 25 lõige 3
Artikli 21a lõige 1	Artikli 26 lõige 1
Artikli 21a lõike 1a esimene lõik	Artikli 26 lõike 2 esimene lõik
Artikli 21a lõike 1a teine lõik	–
Artikli 21a lõike 1a kolmas lõik	Artikli 26 lõike 2 teine lõik
Artikli 21a lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa	Artikli 26 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 21a lõike 2 esimese lõigu punkt b	Artikli 26 lõike 3 esimese lõigu punkt a
Artikli 21a lõike 2 esimese lõigu punkt c	Artikli 26 lõike 3 esimese lõigu punkt b
Artikli 21a lõike 2 teine lõik	Artikli 26 lõike 3 teine lõik
Artikli 21a lõike 3 esimene lõik	Artikli 26 lõike 4 esimene lõik
Artikli 21a lõike 3 teine lõik	–
Artikli 21a lõike 3 kolmas lõik	Artikli 26 lõike 4 teine lõik
Artikkel 21b	Artikkel 27
Artikli 21c lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 28 lõiked 1, 2 ja 3
–	Artikli 28 lõige 4
Artikli 21c lõige 4	Artikli 28 lõige 5
Artikli 21c lõige 5	Artikli 28 lõige 6
Artikkel 23	–
Artiklid 25, 26 ja 27	–
Artikkel 29	–
Artikli 30 esimene lõik	Artikli 29 lõige 1
Artikli 30 teine ja kolmas lõik	Artikli 29 lõige 2
Artikkel 30a	Artikkel 30
Artikkel 30b	Artikkel 31
Artikli 31 lõiked 1 ja 2	–
Artikli 31 lõige 3	Artikkel 32
Artikkel 32	–
–	Artikkel 33
Artikkel 33	Artikkel 34
Artikkel 34	Artikkel 35
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
–	III lisa
–	IV lisa

_____________